Meeldetuletus: kuidas käituda, kui saabub EE-ALARMi ohuhoiatus

Kõige olulisem on suunise saamisel seda hoolikalt lugeda – need võivad suunata ettevaatlikkusele või hoopis viivitamatule tegevusele. Alati tuleb hoolikalt läbi lugeda, milliseid juhiseid riik, näiteks Kaitsevägi või Päästeamet, teatega edastas. Arvestada tuleb, et detailsem olukorrainfo võib aega võtta.Esmane ohuteavitus sisaldab kõige kriitilisemaid juhiseid. Ohu möödumise kohta annab riik infot nii meedia kui ka EE-ALARMi kanalite kaudu.

Võimalik õhuoht

Võimaliku õhuohu kohta saadab Kaitsevägi teavituse siis, kui hinnatakse, et droonid või muud ohtlikud lennuvahendid võivad mingisse piirkonda sattuda, kuid vahetut ohtu ei ole. Näiteks on õhuruumi eksinud või sisenemas droonid, mis tõenäoliselt lendavad alast üle, aga suure tõenäosusega ei ohusta inimesi.

Sellisel juhul antakse info ohu kohta ning suunis drooni märgates või ohuolukorra muutudes kohe varjuda.

Varjumishoiatus

Kui Kaitsevägi hindab, et õhuoht on vahetu ehk Eesti õhuruumis olev lennuvahend võib rünnata või olla otseselt ohtlik alas viibivatele inimestele, edastab Kaitsevägi otsese varjumiskorralduse ning võib käivitada alas ka sireenid. Sellisel juhul tuleb varjuda võimalusel lähimasse siseruumi, soovitavalt madalale korrusele ning mitme seina taha.

Juhised, kuidas erinevates olukordades varjuda:

• Kui oled kodus, varju seal. Liigu kõige madalamale korrusele, tugevate seintega ruumi ja eemale akendest (näiteks keldrisse või trepikotta). Kasuta niinimetatud “kahe seina reeglit” ehk proovi leida koht, kus sinu ja välisõhu vahel on vähemalt kaks seina.
• Kui viibid ohu hetkel ühiskondlikes hoonetes (näiteks poes, koolis, raamatukogus), liigu koos teistega kõige madalamale korrusele, tugevate seintega ruumi, eemale akendest või klaasseintest (näiteks keldrisse või trepikotta, laoruumi). Kasuta niinimetatud “kahe seina reeglit” ehk proovi leida ruum, kus sinu ja välisõhu vahel on vähemalt kaks seina. Vajadusel abista teisi.
• Kui viibid linnatänaval, otsi lähim tugevate seintega siseruum, võimalikult madalal korrusel, eemal akendest ning klaasseintest. Kui ei ole võimalik kuhugi siseneda, leia koht, kus sind ümbritsevad vähemalt ühelt küljelt seinad või muu takistus, kas või kraav või lohk. Halvimal juhul heida pikali ja kaitse pead kätega. Plahvatusohu korral kata kõrvad kätega ja ava suu. See kaitseb trummikilesid purunemise ja kopse kahjustuste eest.
• Avalik varjumiskoht või varjend võib tavaolukorras olla suletud. Sellised varjumiskohad avatakse ainult sõjaohu korral. Sõja olukorras saad sinna varjuda, kui juhtud ohuolukorras viibima nende läheduses.
• Sõiduki või ühistranspordiga maanteedel liikudes leia lähim looduslik takistus ja pargi auto ohu ajaks sinna (näiteks mets, vallid). Linnatänavatel sõites pargi auto hoone lähedale ja varju siseruumi. Ära jäta autot keset teed seisma, et see ei takistaks operatiivsõidukeid.
• Kui oled looduses, otsi looduslik barjäär (nagu kraav, vall, tihedam mets) ja varju selle taha. Ära jää lagedale! Kui ei ole võimalik kuhugi varjuda, leia koht, kus sind ümbritseb vähemalt ühelt küljelt takistus, heida pikali ja kaitse pead kätega. Plahvatusohu korral kata kõrvad kätega ja ava suu. See kaitseb trummikilesid purunemise ja kopse kahjustuste eest.

Õhuohu või võimaliku õhuohu korral käitumiseks leiad rohkem infot: https://www.olevalmis.ee/droon

Alates sellest nädalast on kõikidel inimestel võimalik läbida ka elanikkonnakaitse koolitus, mis aitab omandada baasteadmisi kriisideks valmistumiseks ja oma kriisikindluse suurendamiseks.