Varjumiskoha ettevalmistamine
Hea on juba varakult läbi mõelda, kuhu ja kuidas vajadusel varjuda, olenevalt sellest, kus sa parasjagu viibid. Kodus või tööl on tihti võimalik ruume selleks otstarbeks ka ette valmistada. Vajalik on vaid läbi mõelda, kus on varjumiseks sobilikud võimalused. Tänaval liikudes jälgi avaliku varjumiskoha tähistusi.
Kui elad eramajas või oled hoone omanik
- Sina tead oma maja kõige paremini – hinda objektiivselt, millised ruumid sobivad varjumiseks, ning tee need ohuolukorraks varakult valmis.
- Kui varjumiskohta ette valmistatud ei ole, vali mitmekordsete seintega, tugeva konstruktsiooniga ruum, kus pole aknaid näiteks kelder.
- Kui majas ei ole ühtegi sobivat kohta, tuleb varakult otsustada, kas see hoone on sinu ja su lähedaste jaoks piisavalt turvaline ning leida alternatiivsed kohad varjumiseks.
Kui elad kortermajas
- Uuri välja, kas hoones on olemas maa-aluseid korruseid, mida saab kasutada varjumiseks, millised on korteriühistu soovitused ja kas ruumid on ettevalmistatud.
- Kui keldrit ei ole, vaata, kas esimesel korrusel on tugevate konstruktsioonidega ruume, kus risk varinguteks on väiksem ja kust ohu korral saab hõlpsamalt väljuda.
- Suuremates hoonetes võiks olla mitu eraldi varjumiskohta, et inimesed saaksid kiiresti sinna jõuda.
- Varjumiseks sobilikud ruumid saab kortermaja elanikele infostendidel välja tuua näiteks sellise plakati abil:
- Kui hoones puuduvad sobivad varjumiskohad, mõtle varakult läbi, kas see on kriisiolukorras sulle ja su pereliikmetele turvaline koht viibimiseks.
- Avalikud varjumiskohad (nii varjendid kui ka varjumiskohad) on märgistatud rahvusvahelise elanikkonnakaitse märgisega (sinine võrdkülgne kolmnurk oranžile taustal). Üldjuhul paigutatakse see varjendi/varjumiskoha uksele või selle ümbrusse või hoone välifassaadile sissepääsude ümbrusse.
Nõuded varjumiskohtadele
Varjumiskohti ehitatakse harva spetsiaalselt. Tavaliselt kohandatakse juba olemasolevad ruumid sobivateks nagu näiteks:
- keldrid
- maa-alused garaažid
- laoruumid või trepikojad
Igapäevaselt võivad need ruumid olla muul otstarbel kasutusel (ristkasutus). Kriisi korral tuleb need kiiresti tühjendada ja puhastada mittevajalikest asjadest.
Ühe inimese jaoks võiks varjumiskohas olla ruumi vähemalt 0,75 m² (seismine või istumine). Lamavatele inimestele (näiteks haiglad, hooldekodud) tuleb arvestada 2–3 korda suurem pind. Ruumi aitavad säästa narid ja kokkupandavad istmed.
Varjumiseks sobiva ruumi peamised nõuded:
Tugevad konstruktsioonid
Seinad: eelistatud raudbetoon. Vähemalt 200 mm paks välissein ja 100 mm sisesein.
Lagi: valatud raudbetoon, mitte puit. Paneelidest lae puhul paigalda selle tugevdamiseks toestus.
Põrand: kõva ja kuiv pind. Väldi vaipu ja pehmet pinnast.
Aknad: akendeta ruumid on parim valik. Kui aknad siiski on, tuleb need väljast poolt kindlustada (näiteks 50 cm paksune liivakottide kiht või minimaalselt 26 mm terasest metall-luugid). Aknaid võib ka teipida võimalikult tugeva niiskuskindla teibiga, geotekstiilist valmistatud killupüüdjaga või muu käepärasega. Väljast poolt kindlustatud akna-avasid saab vajadusel kasutada ka ruumide ventilatsiooni tagamiseks või varuväljapääsuks. Kui soovid akent kasutada hädaväljapääsuna, varu keldrisse vajalikud tööriistad (näiteks nuga, väike labidas, kirka, sõrgkang, polditangid).
Uksed: tugevad, plahvatus- ja tulekindlad. Soovituslikult mehaanilised lukud.
Ventilatsioon
Väikestes ruumides piisab loomulikust ventilatsioonist näiteks läbi kindlustatud akna viidud torude kaudu. Suuremates ruumides on soovitatav sundventilatsioon (ka käsitsi töötav).
Parim lahendus on filtreeriv ventilatsioonisüsteem koos CO₂-anduritega ja varugeneraatoriga.
Vähemalt kaks väljapääsu
Üle 10 m² ruumides peab olema vähemalt kaks väljapääsu. Väiksematesse ruumidesse varu tööriistad takistuste eemaldamiseks (näiteks labidas, sõrgkang, tangid).
Kuiv ja puhas ruum
Varjumisruum peab olema kuiv, puhas ja korrastatud. Tavaolukorras võib see ruum olla kasutusel muul otstarbel, kuid kriisi korral peab saama ruumi kiiresti ümber seada.
Vastutav isik
Igas varjumiskohas peab olema määratud vastutav isik, kes hoolitseb ettevalmistuste eest. Eramutes on see üldjuhul elanik ise, suuremates hoonetes määrab selle omanik või haldaja.
Varjumiseks sobiliku ruumi lisatingimused
Planeerides on võimalik varjumiskoht muuta mugavamaks ja turvalisemaks. Kõik ei pruugi olla sinu hoones tehtav, aga isegi mõni väike muudatus võib olukorra kriisis märksa kergemaks teha.
Ruumid
Varjumiskoha temperatuur võiks jääda vahemikku +10 kuni +25 kraadi. Seinte, põrandate ja lagede viimistlemisel eelista mittepõlevaid viimistlusmaterjale ning heledaid toone. Parim materjal on tolmuvastase ainega immutatud betoon. Õhukvaliteedi jälgimiseks kasuta CO2 andureid. Paigalda ka suitsu- ja vingugaasiandurid. Varjumiskoht peab vastama tuleohutusnõuetele ning olemas võiks olla esmased tulekustutusvahendid. Abiks võivad olla ka respiraator, kõrvatropid ja maskid.
Varjumiskohas võid hoida ka lagede toestamiseks vajalikke materjale. Lagede toestus paigaldatakse alles kõrgendatud ohu tekkimisel 72h jooksul.
Tualetid ja hügieen
Soovitavalt võiks iga 20 m² kohta olla üks tualett, mis on eraldatud seina või kardinaga. Tualetiks sobib kuivkäimla tüüpi lahendus nagu näiteks ämber ja prillaud. Ämbris saab kasutada kilekotte ja näiteks turvast vedeliku ja lõhna absorbeerimiseks. Vesikloseti puhul tuleb arvestada, et kanalisatsioon ei pruugi elektrikatkestuse puhul töötada. Varu ruumi ka WC-paberit ning mõtle läbi võimalused käte pesemiseks.
Vesi ja toidu valmistamine
Varjumiskohas võiks olla puhta vee kraan ja vee hoiustamiseks anumad. Arvesta vähemalt 3 liitrit vett inimese kohta ööpäevas (2 joomiseks, 1 toiduvalmistamiseks ja muuks otstarbeks). Kui kraanivett pole, varu vesi anumatesse.
Ruumi ja võimaluste piires kaalu varjumiskohta elementaarsete söögi valmistamise võimaluste tagamine, näiteks töötasapind kraanikausiga, veekann vee keetmiseks, mikrolaineahi toidu soojendamiseks, teisaldatav pliidiraud või priimus.
Elektrivarustus ja valgus
Võimalusel paigalda autonoomne elektritoide (generaator või akud). Soovitavalt võiks elektrigeneraatoriga tagada kriisi ajal eelkõige kõige olulisemad funktsioonid hoones (näiteks kütte automaatika ja tsirkulatsioonipumpade töö, veepumbad, avariivalgustus, suitsueemaldus, välisuste fonolukud, varjumiskoha pistikupesad telefonide laadimiseks, trepikodade ja varjumiskoha valgustus ja muud olulised vähe elektrit tarbivad seadmed). Päästeamet soovitab alternatiivse elektrilahenduse loomiseks konsulteerida kutsetunnistust omava elektrikuga. Juhul, kui generaator paigaldatakse hoonesse töötama, tuleb selleks ehitada eraldi ruum koos autonoomse õhuvahetusega ja lahendada heitgaaside, müra ning vibratsiooni probleemid. Mõtle läbi ka generaatori kütuse nõuetekohane hoiustamine.
Võimalusel hajuta pistikupesasid erinevatesse kohtadesse telefonide laadimiseks ja mõtle alternatiivsetele valguallikatele nagu näiteks taskulambid või akuvalgustid
Prügimajandus
Hoia varjumiskohas prügikotte, arvestades ca 5 liitrit prügi 1 m² kohta.
Side pidamine
Kontrolli eelnevalt, kas varjumiskohas on piisavalt levi. Vajadusel kaalu levi tugevdaja paigaldamist. Ruumi seintel võiks olla olulised telefoninumbrid (operatiivteenistused, kriisiinfo telefon, hoone vastutava kontaktid, riigiraadio sagedused). Oluline on ka raadio olemasolu, et uudiste ning sündmuste arenguga kursis olla.
Istumis- ja magamiskohtade korraldus
Võimalusel loo varjumisruumi istumiskohad. Soovi korral võib läbi mõelda ka magamise võimalused näiteks narid.