Korduma kippuvad küsimused

Kriisideks valmistumine

Mis on kerksuskeskus? 

Kerksuskeskus on kohaliku omavalituse üksuse territooriumil asuv avalik hoone või ruum, kus antakse elanikule kriisi ajal infot, nõu ja abi. Kerksuskeskuse kohta leiad rohkem infot siit lingilt.

Miks peavad kodused varud olema? 

Kriisiolukorras võib meie igapäevane elu ootamatult häiritud olla – elektrivarustus katkeb, kraanist ei tule vett, poed võivad olla suletud ning side võib olla kas piiratud või täielikult katkenud. Sellistes olukordades ei pruugi kiire abi alati kättesaadav olla ning mõneks ajaks tuleb ise toime tulla.

Hästi varustatud kodu aitab sul ja su lähedastel kriisiga paremini toime tulla, pakkudes hädavajalikke ressursse nagu toit, vesi, valgus, soojus ja esmased tarvikud. Kui oled aegsasti valmistunud, suudad kriisiolukorras jääda rahulikuks, kindlustada oma pereliikmete heaolu ning vältida paanikast tingitud otsuseid.

Kust ma saan kriisi ajal infot?

Kriisiks aitab valmistuda veebileht olevalmis.ee, kus hetkel viibid. Elu, tervist ja vara ohustava kriisi korral saadab riik otseteavitusi läbi ohuteavituse terviksüsteemi nimega EE-ALARM. Selle osad on ohualapõhine SMS, mobiiliäpid „Ole valmis!“ ja „Eesti äpp“, sireenivõrgustik, ribatekstid ETV ja ETV+ telekanalitel, err.ee veebil ja ERR uudiste äpis. 

Ohuteavituse kaudu saadud infot saad kontrollida ning lisateavet hankida:

• veebidelt: kriis.ee, olevalmis.ee
• riigiinfo telefonilt 1247
• ERRi erinevatest kanalitest 
• riigiasutuste sotsiaalmeediakanalite kaudu

Kõige kiiremini jõuavad elanikele teavitused läbi EE-ALARM süsteemi ning veebilehtedele kriis.ee, olevalmis.ee ning riigiinfo telefonilt 1247.

Ajakirjanduse ja sotsiaalmeedia kaudu tuleb info väikese viivitusega, sõltuvalt asutuste tööst ja info liikumise kiirusest.

Igal juhul tasub hoolitseda selle eest, et enne kriisi saabumist oleks kodus olemas patareide või dünamoga raadio ning täislaaditud akupangad. Nii ERR kui ka ringhäälinguvõrgu teenuseosutaja Levira on riigi elutähtsate teenuste osutajad kriisiinfo levitamises.

Ohuteavitus ehk EE-ALARM

Kus on Eestis sireenid?

Eestis on hetkel 22 linna ja asulat sireenidega kaetud. Sireenide asukohad on valitud erinevate kriteeriumide põhjal nagu näiteks asustustihedus. Isegi kui mõnda sireeniposti on avalikus ruumis näha, siis kõikide nende täpseid asukohti me ei avalda, sest sireenidel on riigikaitseline eesmärk. Sireenivõrgustik katab hinnanguliselt 65% Eesti inimestest ning alad, kuhu sireenid on juba paigaldatud on:
Haapsalu, Jõgeva, Jõhvi, Keila, Kohtla-Jäve ja Ahtme, Kuressaare, Kärdla, Maardu, Narva, Paide, Paldiski, Pärnu, Põlva, Rakvere, Rapla, Sillamäe, Tallinn ja lähiümbruse tiheasustusalad (sh Tabasalu, Harkujärve piirkond, Saue ja Laagri, Peetri alevik, Saku, Tabasalu, Viimsi vald), Tapa, Tartu, Valga, Viljandi, Võru.

Kas soovitav on omada nii "Ole valmis!" kui "Eesti äpp" mobiilirakendust või piisab ühest? 

Tegemist on erineva fookusega mobiilirakendustega, millel mõlemal on ohuteavituste vastu võtmise funktsionaalsus. Soovitame tõmmata alla mõlemad rakendused. 

“Eesti äpp” rakendus on Eesti riiklik mobiilirakendus, mille kaudu on võimalik tarbida erinevaid riiklikke teenuseid ning vaadata isikut tõendavaid dokumente mugavalt ja turvaliselt mobiilseadmest. 

“Eesti äpis” on võimalik saada asukohapõhiseid ohuteavitusi nii sisselogituna kui ka sisselogimata. Kui soovid jätkata sisselogimata, vali rakenduse avakuval “Jätkan külalisena”. Ohuteavitused asuvad  elanikonnakaitse teenuste plokis. Nende seadistamiseks vajuta rakenduse menüüs üleval, paremas nurgas olevale kasutajaikoonile. Seejärel vali "Seaded" ja sealt edasi "Ohuteavituste seaded". 

“Ole valmis!” mobiilirakendusest leiab juhiseid erinevates olukordades käitumiseks, mida saab vaadata ka siis, kui internetiühendus on katkenud. Samuti on seal koduste varude test, kasulikud telefoninumbrid, küberteadmiste e-õpe jpm. 

Miks on Eestis vaja viivitamatu ohuteavituse süsteemi? 

Ohuteavituse eesmärk on säästa ja päästa inimeste elusid. Mida kiiremini suudame edastada elu ja tervist ohustava sündmuse käitumisjuhised, seda paremini saavad inimesed ennast ja oma lähedasi kaitsta. Seda võib vaja minna nii suurõnnetuste, äärmuslike ilmastikuolude kui ka näiteks sõjalise konflikti korral. 

Miks ei piisa vaid ühest ohuteavituse kanalist, näiteks sireenidest või mobiilirakendustest? 

Ohuteavituse terviksüsteem on üles ehitatud viisil, et tagada inimeste teavitamine võimalikult kiiresti ja laialdaselt ning ka olukorras, kus mingid sideteenused võivad olla häiritud või maas.  

Sõltuvalt sündmusest ja olukorrast on kanalid kasutatavad erineva tõhususega. Samuti erinevad teavitamist vajavad olukorrad näiteks siis, kui vaja on võimalikult kiiresti inimesi esmaselt alarmeerida või hoopis edastada võimalikult täpseid käitumisjuhised. Pole ühtegi universaalset kanalit, millega oleks võimalik jõuda kõikide inimesteni. 

Miks on vaja ohuteavitust saata muus keeles kui eesti keeles? 

Ohuteavituste saatmine Eestis suurimates kasutusel olevates keeles on hädavajalik mitmel põhjusel: 

• Õigus elule on sõltumata keeleoskusest. Igal inimesel on õigus saada aru ohuteavitusest, et kaitsta oma elu, tervist, lähedasi ja vara. Seetõttu edastame ohuteavitust lisaks riigikeelele ka kahes Eestis kõige laiemalt mõistetud võõrkeeles. 
• Viivitamatu ohuteavituse saamisel tuleb kohe tegutseda ning enda ja oma lähedaste elu kaitsmiseks võib aega olla vaid mõni minut. Ükski laps või vanur ei tohi kannatada näiteks seetõttu, et tema eest vastutav inimene ei saa juhenditest kiiresti aru. 
• Senine praktika näitab, et kui info on keeles, mida saaja ei mõista, suurendab see oluliselt riigiinfo telefoni 1247 ja hädaabinumbri 112 töökoormust, sest inimestele tuleb selle sisu tõlkida. See omakorda mõjutab abi pakkuvate asutuste tööd ning aeglustab abi saamist. 

Mis on 5G Broadcast või Taskusireen 

Taskusireen ehk 5G ringhääling (5G broadcast) on täiesti uus tehnoloogiaga, kus teate edastamiseks kasutatakse 5G ringhäälinguvõrku, mis on erinev tavalisest 5G mobiilivõrgust. Praegu ei ole sellist lahendust veel kusagil maailmas. Selle toel saab ohuteatega levitada ka heli, pilti ja videot.  

Siseministeerium koos partneritega piloteerib praegu seda tehnoloogiat ning testimine toimub kuni 2027. aastani. Seejärel otsustab riik, kas ja kuidas selle tehnoloogiaga edasi minna. Realistlik aeg selle tehnoloogia kasutuselevõtuks on 5-10 aastat. 

Hetkel pole lõviosa nutitelefonidest võimelised 5G ringhäälingu teavitust vastu võtma ning seetõttu see tavakasutajaid see ei puuduta. Kui kellelgi aga juhtub olema haruldane (tihti välismaalt ostetud) telefon, mis neid Eestis mittekasutatavaid sagedusi toetab, on ka mõnel tavakasutajal võimalik saada võimalik saada test-ohuteavitus piloteerimise raames. 

Mis on Galileo satelliiditeavitus? 

Lisaks „taskusireenile“ on Eesti koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga piloteerimas ka teist ohuteavituse tehnoloogiat, mis käib Galileo satelliidi vahendusel. See lahendus võimaldab saata inimestele ohuteateid väga teistlaadsel viisil. Telefonides peavad olema ohuteavituse tekstid juba ette salvestatud (näiteks mobiiltelefoni tootja poolt), sest satelliit ise tekste ei saada, vaid ainult soovitud sõnumi n-ö koodi. Satelliidilt signaali saades näidatakse kasutajale tekstide kombinatsiooni. See vajab tehnoloogiat toetavate seadmete turule jõudmist. Küll aga lubaks saata peamisi ohuteavitusi ka siis, kui kogu maapealne side on maas.