Korduma kippuvad küsimused

Kerksuskeskus on kohaliku omavalituse üksuse territooriumil asuv avalik hoone või ruum, kus antakse elanikule kriisi ajal infot, nõu ja abi. Kerksuskeskuse kohta leiad rohkem infot siit lingilt.

Kriisiolukorras võib meie igapäevane elu ootamatult häiritud olla – elektrivarustus katkeb, kraanist ei tule vett, poed võivad olla suletud ning side võib olla kas piiratud või täielikult katkenud. Sellistes olukordades ei pruugi kiire abi alati kättesaadav olla ning mõneks ajaks tuleb ise toime tulla.

Hästi varustatud kodu aitab sul ja su lähedastel kriisiga paremini toime tulla, pakkudes hädavajalikke ressursse nagu toit, vesi, valgus, soojus ja esmased tarvikud. Kui oled aegsasti valmistunud, suudad kriisiolukorras jääda rahulikuks, kindlustada oma pereliikmete heaolu ning vältida paanikast tingitud otsuseid.

Kriisiks aitab valmistuda veebileht olevalmis.ee, kus hetkel viibid. Elu, tervist ja vara ohustava kriisi korral saadab riik otseteavitusi läbi ohuteavituse terviksüsteemi nimega EE-ALARM. Selle osad on ohualapõhine SMS, mobiiliäpid „Ole valmis!“ ja „Eesti äpp“, sireenivõrgustik, ribatekstid ETV ja ETV+ telekanalitel, err.ee veebil ja ERR uudiste äpis. 

Ohuteavituse kaudu saadud infot saad kontrollida ning lisateavet hankida:

• veebidelt: kriis.ee, olevalmis.ee
• riigiinfo telefonilt 1247
• ERRi erinevatest kanalitest 
• riigiasutuste sotsiaalmeediakanalite kaudu

Kõige kiiremini jõuavad elanikele teavitused läbi EE-ALARM süsteemi ning veebilehtedele kriis.ee, olevalmis.ee ning riigiinfo telefonilt 1247.

Ajakirjanduse ja sotsiaalmeedia kaudu tuleb info väikese viivitusega, sõltuvalt asutuste tööst ja info liikumise kiirusest.

Igal juhul tasub hoolitseda selle eest, et enne kriisi saabumist oleks kodus olemas patareide või dünamoga raadio ning täislaaditud akupangad. Nii ERR kui ka ringhäälinguvõrgu teenuseosutaja Levira on riigi elutähtsate teenuste osutajad kriisiinfo levitamises.

Ohuteavituse eesmärk on säästa ja päästa inimeste elusid. Mida kiiremini suudame edastada elu ja tervist ohustava sündmuse käitumisjuhised, seda paremini saavad inimesed ennast ja oma lähedasi kaitsta. Seda võib vaja minna nii suurõnnetuste, äärmuslike ilmastikuolude kui ka näiteks sõjalise konflikti korral. 

Ohuteavituse terviksüsteem on üles ehitatud viisil, et tagada inimeste teavitamine võimalikult kiiresti ja laialdaselt ning ka olukorras, kus mingid sideteenused võivad olla häiritud või maas.  

Sõltuvalt sündmusest ja olukorrast on kanalid kasutatavad erineva tõhususega. Samuti erinevad teavitamist vajavad olukorrad näiteks siis, kui vaja on võimalikult kiiresti inimesi esmaselt alarmeerida või hoopis edastada võimalikult täpseid käitumisjuhised. Pole ühtegi universaalset kanalit, millega oleks võimalik jõuda kõikide inimesteni. 

Ei, ohualapõhise ohuteavituse SMSi saavad inimesed, kes on piirkonnas, kuhu seda on soovitud saata.

Olukordades, mis võivad ohustada inimeste elu ja tervist või riigi julgeolekut, saab hädaolukorda lahendav asutus (nt politsei, päästeamet, terviseamet jt) saata ohualal viibivatele inimestele SMS-sõnumi, mille saatjaks on EE-ALARM.

Juhul, kui inimesel ei ole Eesti numbrit, saabub sõnum numbrilt +372 5950 0000.

Ohuteavituste saatmine Eestis suurimates kasutusel olevates keeles on hädavajalik mitmel põhjusel: 

• Õigus elule on sõltumata keeleoskusest. Igal inimesel on õigus saada aru ohuteavitusest, et kaitsta oma elu, tervist, lähedasi ja vara. Seetõttu edastame ohuteavitust lisaks riigikeelele ka kahes Eestis kõige laiemalt mõistetud võõrkeeles. 
• Viivitamatu ohuteavituse saamisel tuleb kohe tegutseda ning enda ja oma lähedaste elu kaitsmiseks võib aega olla vaid mõni minut. Ükski laps või vanur ei tohi kannatada näiteks seetõttu, et tema eest vastutav inimene ei saa juhenditest kiiresti aru. 
• Senine praktika näitab, et kui info on keeles, mida saaja ei mõista, suurendab see oluliselt riigiinfo telefoni 1247 ja hädaabinumbri 112 töökoormust, sest inimestele tuleb selle sisu tõlkida. See omakorda mõjutab abi pakkuvate asutuste tööd ning aeglustab abi saamist. 

Alates 15. aprillist edastatakse ohualapõhised SMSid inimestele nende eelistatud keeles. Selleks, et kriisiolukorras jõuaks vajalik info kiiresti ja oleks selgelt mõistetav, tuleb mobiilioperaatori juures keele-eelistus üle vaadata.

Varem saadeti ohualapõhist SMSi sageli kolmes keeles korraga, mis tegi sõnumid pikemaks ja aeglustas nende edastamist.

Täpsem info: https://www.kriis.ee/uudised/ohuteavitused-jouavad-sinuni-eelistatud-keeles-kontrolli-oma-telefoni-seadistusi .

Äppi tulevad teavitused sõltuvad rakendustes tehtud keelevalikutest.

Eestis on hetkel 22 linna ja asulat sireenidega kaetud. Sireenide asukohad on valitud erinevate kriteeriumide põhjal nagu näiteks asustustihedus. Isegi kui mõnda sireeniposti on avalikus ruumis näha, siis kõikide nende täpseid asukohti me ei avalda, sest sireenidel on riigikaitseline eesmärk. Sireenivõrgustik katab hinnanguliselt 65% Eesti inimestest ning alad, kuhu sireenid on juba paigaldatud on:
Haapsalu, Jõgeva, Jõhvi, Keila, Kohtla-Jäve ja Ahtme, Kuressaare, Kärdla, Maardu, Narva, Paide, Paldiski, Pärnu, Põlva, Rakvere, Rapla, Sillamäe, Tallinn ja lähiümbruse tiheasustusalad (sh Tabasalu, Harkujärve piirkond, Saue ja Laagri, Peetri alevik, Saku, Tabasalu, Viimsi vald), Tapa, Tartu, Valga, Viljandi, Võru.

Sireeniheli on minutipikkune tõusev ja langev heli, mida korratakse 30-sekundilise pausi järel vähemalt kolm korda. Kokku kestab ohuteavitustesti raames kuuldev sireeniheli neli minutit.

Sireeni heli saad kuulata olevalmis.ee lehelt.

Ühe sireeniposti heli kostab 1,5-2 kilomeetri kaugusele sireenide paigaldussuuna sektoris. See sõltub nii hoonestusest, üldisest mürafoonist, samuti näiteks ka ilmast. Selleks peab sireene testima ning helitugevusi päriselus ka mõõtma. 

Jah, selleks, et ohuteavitust saada ka äppide kaudu, peavad Eesti äpp ja “Ole valmis!” mobiilirakendused olema alla laaditud App Store'ist või Google Play'st.

•                    Eesti äpp rakendus Androidi seadmetele Google Play’s ja Apple seadmetele App Store’is.

•                    “Ole valmis!” rakendus Androidi seadmetele Google Play’s ja Apple seadmetele App Store’is.

Mobiilirakenduste kasutajad saavad ise valida, kas nad soovivad teavitusi üle kogu Eesti või ainult oma kodupiirkonnas. See annab inimestele võimaluse kohandada teavituste ulatust vastavalt oma eelistustele.

Samuti võimaldab mobiilirakendus saada teavitust ka siis, kui viibid mõnes muus piirkonnas või isegi riigis. Mobiiltelefonis soovitame seadetest üle vaadata rakenduse õigused ja seadistused, et teavitused oleksid võimalikult kiiresti märgatavad.

Tegemist on erineva fookusega mobiilirakendustega, millel mõlemal on ohuteavituste vastu võtmise funktsionaalsus. Soovitame tõmmata alla mõlemad rakendused. 

“Eesti äpp” rakendus on Eesti riiklik mobiilirakendus, mille kaudu on võimalik tarbida erinevaid riiklikke teenuseid ning vaadata isikut tõendavaid dokumente mugavalt ja turvaliselt mobiilseadmest. 

“Eesti äpis” on võimalik saada asukohapõhiseid ohuteavitusi nii sisselogituna kui ka sisselogimata. Kui soovid jätkata sisselogimata, vali rakenduse avakuval “Jätkan külalisena”. Ohuteavitused asuvad  elanikonnakaitse teenuste plokis. Nende seadistamiseks vajuta rakenduse menüüs üleval, paremas nurgas olevale kasutajaikoonile. Seejärel vali "Seaded" ja sealt edasi "Ohuteavituste seaded". 

“Ole valmis!” mobiilirakendusest leiab juhiseid erinevates olukordades käitumiseks, mida saab vaadata ka siis, kui internetiühendus on katkenud. Samuti on seal koduste varude test, kasulikud telefoninumbrid, küberteadmiste e-õpe jpm.

Üldiselt jõuab mobiilirakenduse teavitus kohale sekunditega. 

Kui ohus on inimese elu, tervis või riigi julgeolek, teavitab riik ohustatud elanikke võimalikult kiiresti.  Riik teeb seda alati mitmes erinevas kanalis. Selleks on olemas ohuteavituse terviksüsteem EE-ALARM, mille osad on ohualapõhine SMS, mobiiliäpid “Ole valmis!” ja “Eesti.ee”, sireenivõrgustik, ribatekstid ETV ja ETV+ kanalites, “ERR uudised” mobiilirakenduses ja portaalis ERR.ee. Missugustes kanalites riik ohuteavituse edastab, sõltub olukorra tõsidusest ja ulatusest. Mõnel juhul on teavitus vajalik vaid kindlas (ohu)piirkonnas olevatele inimestele, mõnel juhul üleriigiliselt. 

Ohuteavituse kanalid on mõeldud teineteist katma nii sisuliselt kui ka tehnoloogiliselt, et info jõuaks kriitilisel hetkel läbi erinevate kanalite võimalikult paljude inimesteni. Selleks on olemas ohuteavituse terviksüsteem EE-ALARM, mille osad on ohualapõhine SMS, mobiiliäpid “Ole valmis!” ja “Eesti.ee”, sireenivõrgustik, ribatekstid ETV ja ETV+ kanalites, portaalis ERR.ee ning “ERR uudised” mobiilirakenduses. Eesmärk on ohuteavituse kanaleid ka edaspidi laiendada. 

Kui kuuled sireene või saad EE-ALARMilt ohuteavituse, et tuleb varjuda, siis mine viivitamatult lähimasse siseruumi, sulge uksed, aknad ja ventilatsioon ning alles siis otsi lisainfot. Lisainfot otsi alles siis, kui oled ohutumas kohas: veebilehelt www.kriis.ee või riigiinfo telefonilt 1247, ERR-ist ja Vikerraadiost ning riigiasutuste sotsiaalmeediast.  Varjumise vajadusest annab riik teada kõikide ohuteavituse- ja meediakanalite kaudu.  

Taskusireen ehk 5G ringhääling (5G broadcast) on täiesti uus tehnoloogiaga, kus teate edastamiseks kasutatakse 5G ringhäälinguvõrku, mis on erinev tavalisest 5G mobiilivõrgust. Praegu ei ole sellist lahendust veel kusagil maailmas. Selle toel saab ohuteatega levitada ka heli, pilti ja videot.  

Siseministeerium koos partneritega piloteerib praegu seda tehnoloogiat ning testimine toimub kuni 2027. aastani. Seejärel otsustab riik, kas ja kuidas selle tehnoloogiaga edasi minna. Realistlik aeg selle tehnoloogia kasutuselevõtuks on 5-10 aastat. 

Hetkel pole lõviosa nutitelefonidest võimelised 5G ringhäälingu teavitust vastu võtma ning seetõttu see tavakasutajaid see ei puuduta. Kui kellelgi aga juhtub olema haruldane (tihti välismaalt ostetud) telefon, mis neid Eestis mittekasutatavaid sagedusi toetab, on ka mõnel tavakasutajal võimalik saada võimalik saada test-ohuteavitus piloteerimise raames. 

Lisaks „taskusireenile“ on Eesti koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga piloteerimas ka teist ohuteavituse tehnoloogiat, mis käib Galileo satelliidi vahendusel. See lahendus võimaldab saata inimestele ohuteateid väga teistlaadsel viisil. Telefonides peavad olema ohuteavituse tekstid juba ette salvestatud (näiteks mobiiltelefoni tootja poolt), sest satelliit ise tekste ei saada, vaid ainult soovitud sõnumi n-ö koodi. Satelliidilt signaali saades näidatakse kasutajale tekstide kombinatsiooni. See vajab tehnoloogiat toetavate seadmete turule jõudmist. Küll aga lubaks saata peamisi ohuteavitusi ka siis, kui kogu maapealne side on maas.   

Ohuteavituse süsteemi testimine on vajalik selleks, et veenduda süsteemi toimimises enne, kui seda kasutatakse reaalses kriisiolukorras. Testimise eesmärk on tuvastada, kas teavitused jõuavad inimesteni selliselt nagu erinevad kanalid seda ette näevad. Samuti aitab testimine välja selgitada tehnilised kitsaskohad, mis võivad takistada teavituste edastamist erinevate kanalite kaudu. Lisaks võimaldab see hinnata süsteemi töökindlust olukordades, kus koormus on suur või esineb katkestusi. Testimine aitab parandada koostööd erinevate osapoolte vahel, nagu riigiasutused ja teenusepakkujad, ning tõstab elanikkonna teadlikkust ohuteavituste olemusest ja kasutamisest.  

Ei. Keskendume detsembri testil eelkõige sireenivõrgustiku arendusvajaduste kaardistamisele. Teeme kindlaks, kas sireenivõrgustik vajab tihendamist või saab liikuda edasi laiendamisega. Selleks mõõdame sireenide kuuldealad helirõhuseadmetega. Inimestel, asutustel ja ettevõtetel pole vaja ohuteavituse käivitamiseks kuidagi eraldi valmistuda. 

Sireenipostidega hoonete ja objektide omanikud on juba varakult saanud teavituse. Sireenid on paigaldatud kohta, kuhu tavainimene ligi ei saa. Oleme saatnud juhised, kuidas anda teada, kui sireenide juures tahetakse teha hooldus- või ehitustöid. Oma igapäevast elu võib jätkata tavapärasel moel.  

Jah. Haridusasutus peab teavitama oma õppijaid, personali, laste puhul ka lapsevanemaid ohuteavituse testimisest. Õpetajad saavad rääkida laste ja noortega ohuteavitusest lähemalt: https://www.olevalmis.ee/ohuteavitus-ehk-ee-alarm . Teavitamise korraldamise eest vastutab haridusasutuse juht.  

Riik teavitab ohuteavituse katsetusest avalikes meediakanalites ja SMSiga, lisainfot saab olevalmis.ee,  kriis.ee, riigiinfo telefonilt 1247. Õppeasutused jagavad ohuteavituse kohta eelinfot lapsevanematele õppinfosüsteemide kaudu.