Korduma kippuvad küsimused
Kriisid võivad tekkida ootamatult ning mõjutada meie igapäevaelu mitmel viisil – katkeda võib elektri- ja veevarustus, poeletid võivad tühjaks jääda ning side võib olla häiritud. Sellistes olukordades aitab teadlikkus ja valmisolek sul ning su lähedastel turvaliselt hakkama saada. Siit leiad vastused levinumatele küsimustele, mis aitavad sul mõista, kuidas kriisideks valmistuda, milliseid varusid koju soetada ning kuidas tegutseda eriolukordades.
Kriisideks valmistumine
Kerksuskeskus on kohaliku omavalituse üksuse territooriumil asuv avalik hoone või ruum, kus antakse elanikule kriisi ajal infot, nõu ja abi. Kerksuskeskuse kohta leiad rohkem infot siit lingilt.
Kriisiolukorras võib meie igapäevane elu ootamatult häiritud olla – elektrivarustus katkeb, kraanist ei tule vett, poed võivad olla suletud ning side võib olla kas piiratud või täielikult katkenud. Sellistes olukordades ei pruugi kiire abi alati kättesaadav olla ning mõneks ajaks tuleb ise toime tulla.
Hästi varustatud kodu aitab sul ja su lähedastel kriisiga paremini toime tulla, pakkudes hädavajalikke ressursse nagu toit, vesi, valgus, soojus ja esmased tarvikud. Kui oled aegsasti valmistunud, suudad kriisiolukorras jääda rahulikuks, kindlustada oma pereliikmete heaolu ning vältida paanikast tingitud otsuseid.
Kriisiks aitab valmistuda veebileht olevalmis.ee, kus hetkel viibid. Elu, tervist ja vara ohustava kriisi korral saadab riik otseteavitusi läbi ohuteavituse terviksüsteemi nimega EE-ALARM. Selle osad on ohualapõhine SMS, mobiiliäpid „Ole valmis!“ ja „Eesti äpp“, sireenivõrgustik, ribatekstid ETV ja ETV+ telekanalitel, err.ee veebil ja ERR uudiste äpis.
Ohuteavituse kaudu saadud infot saad kontrollida ning lisateavet hankida:
- veebidelt: kriis.ee, olevalmis.ee
- riigiinfo telefonilt 1247
- ERRi erinevatest kanalitest
- riigiasutuste sotsiaalmeediakanalite kaudu
Kõige kiiremini jõuavad elanikele teavitused läbi EE-ALARM süsteemi ning veebilehtedele kriis.ee, olevalmis.ee ning riigiinfo telefonilt 1247.
Ajakirjanduse ja sotsiaalmeedia kaudu tuleb info väikese viivitusega, sõltuvalt asutuste tööst ja info liikumise kiirusest.
Igal juhul tasub hoolitseda selle eest, et enne kriisi saabumist oleks kodus olemas patareide või dünamoga raadio ning täislaaditud akupangad. Nii ERR kui ka ringhäälinguvõrgu teenuseosutaja Levira on riigi elutähtsate teenuste osutajad kriisiinfo levitamises.
Kui inimene teab, et tal ei ole võimalik kriisi olukorras kohe elukohast lahkuda, siis tuleb teha selleks ettevalmistusi. Seetõttu tuleb hoolikalt läbi mõelda oma kodune kriisiplaan ja tagada koduste varude olemasolu ning kokku leppida tugivõrgustiku informeerimine.
Varjumine
Enamus avalikke varjumiskohti avatakse alles sõjalise ohu kasvades, igapäevaselt võivad need olla suletud. Vaata avalike varjumiskohtade kaarti!
Varjuda tuleb viivitamatult sel hetkel, kui inimene saab ohust teadlikuks – näiteks kui riik käivitab sireenid või saadab EE-ALARM teavituse korraldusega varjuda. Ohtude eest tuleb varjuda seal, kus sa parasjagu oled ning varjumiskohad peavad olema võimalikult paljudes hoonetes inimeste lähedal, sh eramajad, kortermajad, töökohad, koolid, haiglad jne. Kui palju aega varjumiseks jääb, sõltub olukorra tõsidusest ning iseloomust. Lähtuda tuleks sellest, et mida kiiremini varjud, seda parem.
Kui riik saadab välja ohuteavituse korraldusega varjuda, siis annab ta samades kanalites inimestele teada ka ohu möödumisest (äpiteavitused, SMS jne).
Varjend on varjumiseks spetsiaalselt ehitatud ja see pakub inimestele maksimaalset kaitset. Olemasolevate hoonete puhul räägime eelkõige varjumiskohtade kohandamisest – näiteks keldriruumi toestamisest taladega, akende katmine liivakottidega jne. Varjumiskohtadeks sobivad kõik ruumid, mis on tugevdatud konstruktsiooniga, ilma akendeta ning maa all või võimalikult maapinna lähedal: keldrid, trepikojad, tualettruumid, maa-alused garaažid jne.
Et oleksime igaks kriisiks valmis, peame tegelema nii oskustega (teadmine, millal, kuidas ja kuhu varjuda, kui olukord seda nõuab) kui ka füüsilise keskkonnaga, et meil oleksid sobivad kohad läheduses, kuhu vajadusel ohutult varjuda. Varjumiskohtadest ja varjendistest räägime eelkõige sõjalise olukorra kontekstiks. Näiteks linnatänaval olevatele inimestele ette nähtud avalikud varjumiskohad avatakse vaid sõjalise ohu kasvades, muul ajal võivad need olla suletud. Soomele sarnase varjendite võrgustiku ülesehitamine on väga pikk protsess. Pikas plaanis peavad sobilikud varjumiskohad tekkima meil nendesse kohtadesse, kus need on inimeste lähedal: kortermajades, büroohoonetes, avalikes hoonetes jne.
Kuna ohuolukorras tuleb varjuda kiiresti, peame selleks kasutama olemasolevaid võimalusi meie ümber. Kõige enam aega veedame me kodus ja tööl. Mõistlik on mõlemal juhul vaadata üle, missugused võimalused meil ohuolukorras varjumiseks seal on ning vajadusel teha ka vastavaid ettevalmistusi.
Riik on praegu läbi viinud ka pilootprojekti, mille läbi toetati kortermajade keldrite varjumiskohaks kohandamist. Projekti eesmärk oli kaardistada, milline ressurss, väljakutsed ja võimalused kaasnevad sellega, et üks kortermaja saaks oma ruumid varjumiseks paremini ette valmistada. Varjumiskohtade kohandamise toetamine on ka edaspidi oluline meede.
Muu hulgas jõustuvad 2026. aastal hädaolukorra seaduse muudatused, millega muutub teatud uute hoonete ehitamisel varjendi loomine kohustuslikuks. Kõikidele olemasolevatele hoonetele tekib kohustus luua hoones olevatele inimestele varjumisplaan. Lisaks tuleb ka olemasolevad ruumid üle hinnata ja vajadusel teha kohandusi.
Alusta lihtsatest asjadest: mõtle läbi, missugused tingimused varjumiseks igas kohas (kodus, tööl, suvilas) on: kas hoonel on olemas tugevate seintega kelder või kas selle puudumisel on võimalik mõnda muud ruumi kasutada nii, et sinu ja õue vahele jääks vähemalt kaks seina. Vähim, mida iga inimene teha saab, on korrastada ja puhastada need ruumid ning veenduda, et sinna on vajadusel võimalik kiiresti varjuda.
Üldpõhimõte on see, et kuna Eesti territooriumi väiksuse tõttu võib varjumiseks aega olla vaid mõni minut, siis peavadki varjumiskohad olema maksimaalselt paljudes hoonetes inimeste lähedal. Üldjuhul hoonepõhised varjendid ja varjumiskohad on sama hoone kasutajatele.
Avalikud varjumiskohad on mõeldud eelkõige nendele inimestele, kes on ohu korral seal läheduses linnaruumis ja neil ei ole kuhugi mujale minna. Avalikke varjumiskohti tehakse samuti pigem tiheasutuspiirkondadesse, kui selleks leidub sobilikke hooneid. See ei tähenda, et avalikke varjumiskohti ei võiks olla ka väiksemates linnades, asulates, külades. Maa-alused tunnelid või korrused on üldjuhul tugeva konstruktsiooniga, seal on vähe või väikesed avad (nt aknad) ja neid ümbritseb veel lisakaitset pakkuv pinnasekiht. Tunnelid on head avalikud varjumiskohad just seetõttu, et need asuvad inimeste liikumisteedel.
Elus võib ka tulla ette olukordi, kus ideaalset varjumiskohta pole kohe läheduses ning on vaja varjuda seal, kus parasjagu oled. Sellistel juhtudel on kasulik teada, kuidas oma ümberolevat keskkonda parimal võimalikul viisil enda kaitseks ära kasutada. Sest iga takistus sinu ja ohu vahel on parem, kui mitte midagi. Täpsemaid juhiseid, mida saad igas olukorras enda kaitseks ära teha, on võimalik vaadata https://www.olevalmis.ee/varjumine#kuidas-ja-kuhu-ma-pean-varjuma
Arenguruumi on veel kõvasti, kuna elanikkonnakaitsega oleme Eestis alles viimastel aastatel aktiivselt tegelenud. Varjendite võrgustikku Eestis hakatakse nüüd looma. Oluline samm selles suunas on seadusmuudatused, millega 2026. aastast tekivad uutesse hoonetesse, mida külastavad rahvahulgad, kohustus luua avalik varjend. Arusaadav, et midagi üleöö ei muutu ning see on pikk protsess, kuid töö selles suunas käib, et ka Eestis oleksid varjendid ja varjumiskohad võimalikult inimeste lähedal.
Hoone konstruktsioonid pakuvad plahvatuste korral siiski kõige paremat kaitset. Ohuteavituse korral peaks inimene julgema ka abi küsida, uksele koputada või leidma lahendusi, sest sellega võib ta päästa iseenda elu. Kelder on sellegipoolest maja üks turvalisemaid kohti ning selle varjumiseks kohaldamisel tasub ka mõelda varuväljapääsule.
Riiklikul tasandil ei ole kaardistatud, millised on ratastooliga ligipääsetavad avalikud varjumiskohad. Avalikel varjumiskohtadel puudub baasnõue ligipääsetavuse kohta ratastoolis inimestele, kuid varjumiskohtade ligipääsetavuse tagamine on oluline osa elanikkonnakaitsest. Hoonete omanikud, kelle valdusesse varjumiskohad jäävad, peavad hea seisma selle eest, et nende ruumid oleksid võimalikult hästi ligipääsetavad ka liikumis-, nägemis- ja muude erivajadustega inimestele. Avalikus ruumis, kus varjumiskohad üldiselt paiknevad, saab vajadusel teha täiendavaid kohendusi, näiteks paigaldada ajutised kaldteed või abivahendid. Varjumiskohtades on soovituslik hoida käepärast kanderaami või kandelina, mille abil saavad kaaskodanikud aidata liikumispiiranguga või haavatud inimesi treppidel ja kitsamates oludes liikuda. Rõhutame, et varjumise põhimõte lähtub lähimuse printsiibist. Varjumiskorralduse saamisel tuleb varjuda hoones, kus inimene asub või avalikus ruumis viibides lähimasse võimalikku hoonesse (mis võib olla avalik varjumiskoht).
Ohuteavitus ehk EE-ALARM
Ohuteavituse eesmärk on säästa ja päästa inimeste elusid. Mida kiiremini suudame edastada elu ja tervist ohustava sündmuse käitumisjuhised, seda paremini saavad inimesed ennast ja oma lähedasi kaitsta. Seda võib vaja minna nii suurõnnetuste, äärmuslike ilmastikuolude kui ka näiteks sõjalise konflikti korral.
Ohuteavituse terviksüsteem on üles ehitatud viisil, et tagada inimeste teavitamine võimalikult kiiresti ja laialdaselt ning ka olukorras, kus mingid sideteenused võivad olla häiritud või maas.
Sõltuvalt sündmusest ja olukorrast on kanalid kasutatavad erineva tõhususega. Samuti erinevad teavitamist vajavad olukorrad näiteks siis, kui vaja on võimalikult kiiresti inimesi esmaselt alarmeerida või hoopis edastada võimalikult täpseid käitumisjuhised. Pole ühtegi universaalset kanalit, millega oleks võimalik jõuda kõikide inimesteni.
Ohuteavituse süsteemi EE-ALARM kuuluvad sireenid, SMS-teavitus, äpiteavitused (Eesti äpp ja “Ole valmis!”) ning teavitused ERRi kanalites. Teavituskanal valitakse vastavalt konkreetsele ohusündmusele ning sinna piirkonda, mida oht puudutab. Ohuteavitus saadetakse välja, kui on viivitamatu oht paljude inimeste eludele ning lisaks ohust teavitamisele saab inimestele anda ka esmased käitumisjuhised ning lisainfo kanalid.
Selleks, et teavitusi saada, tuleb alla laadida riiklik ohuteavituse rakendus Eesti äpp või “Ole valmis!” mobiilirakendus. Tuleb jälgida, et äpid oleks uuendatud ning teavitused lubatud. Äppides saab valida teavitusi ka piirkondade kaupa. Usaldusväärse info jaoks tasub jälgida lehekülge kriis.ee ning kriisideks aitab valmistuda olevalmis.ee.
Ohuteavituste saatmine Eestis suurimates kasutusel olevates keeles on hädavajalik mitmel põhjusel:
- Õigus elule on sõltumata keeleoskusest. Igal inimesel on õigus saada aru ohuteavitusest, et kaitsta oma elu, tervist, lähedasi ja vara. Seetõttu edastame ohuteavitust lisaks riigikeelele ka kahes Eestis kõige laiemalt mõistetud võõrkeeles.
- Viivitamatu ohuteavituse saamisel tuleb kohe tegutseda ning enda ja oma lähedaste elu kaitsmiseks võib aega olla vaid mõni minut. Ükski laps või vanur ei tohi kannatada näiteks seetõttu, et tema eest vastutav inimene ei saa juhenditest kiiresti aru.
- Senine praktika näitab, et kui info on keeles, mida saaja ei mõista, suurendab see oluliselt riigiinfo telefoni 1247 ja hädaabinumbri 112 töökoormust, sest inimestele tuleb selle sisu tõlkida. See omakorda mõjutab abi pakkuvate asutuste tööd ning aeglustab abi saamist.
Ei, ohualapõhise ohuteavituse SMSi saavad inimesed, kes on piirkonnas, kuhu seda on soovitud saata.
Olukordades, mis võivad ohustada inimeste elu ja tervist või riigi julgeolekut, saab hädaolukorda lahendav asutus (nt politsei, päästeamet, terviseamet jt) saata ohualal viibivatele inimestele SMS-sõnumi, mille saatjaks on EE-ALARM.
Juhul, kui inimesel ei ole Eesti numbrit, saabub sõnum numbrilt +372 5950 0000.
Alates 15. aprillist edastatakse ohualapõhised SMSid inimestele nende eelistatud keeles. Selleks, et kriisiolukorras jõuaks vajalik info kiiresti ja oleks selgelt mõistetav, tuleb mobiilioperaatori juures keele-eelistus üle vaadata.
Varem saadeti ohualapõhist SMSi sageli kolmes keeles korraga, mis tegi sõnumid pikemaks ja aeglustas nende edastamist.
Täpsem info: https://www.kriis.ee/uudised/ohuteavitused-jouavad-sinuni-eelistatud-keeles-kontrolli-oma-telefoni-seadistusi .
Äppi tulevad teavitused sõltuvad rakendustes tehtud keelevalikutest.
Eestis on hetkel 22 linna ja asulat sireenidega kaetud. Sireenide asukohad on valitud erinevate kriteeriumide põhjal nagu näiteks asustustihedus. Isegi kui mõnda sireeniposti on avalikus ruumis näha, siis kõikide nende täpseid asukohti me ei avalda, sest sireenidel on riigikaitseline eesmärk. Sireenivõrgustik katab hinnanguliselt 65% Eesti inimestest ning alad, kuhu sireenid on juba paigaldatud on:
Haapsalu, Jõgeva, Jõhvi, Keila, Kohtla-Jäve ja Ahtme, Kuressaare, Kärdla, Maardu, Narva, Paide, Paldiski, Pärnu, Põlva, Rakvere, Rapla, Sillamäe, Tallinn ja lähiümbruse tiheasustusalad (sh Tabasalu, Harkujärve piirkond, Saue ja Laagri, Peetri alevik, Saku, Tabasalu, Viimsi vald), Tapa, Tartu, Valga, Viljandi, Võru.
Sireeniheli on minutipikkune tõusev ja langev heli, mida korratakse 30-sekundilise pausi järel vähemalt kolm korda. Kokku kestab ohuteavitustesti raames kuuldev sireeniheli neli minutit.
Ühe sireeniposti heli kostab 1,5-2 kilomeetri kaugusele sireenide paigaldussuuna sektoris. See sõltub nii hoonestusest, üldisest mürafoonist, samuti näiteks ka ilmast. Selleks peab sireene testima ning helitugevusi päriselus ka mõõtma.
Jah, selleks, et ohuteavitust saada ka äppide kaudu, peavad Eesti äpp ja “Ole valmis!” mobiilirakendused olema alla laaditud App Store'ist või Google Play'st.
• Eesti äpp rakendus Androidi seadmetele Google Play’s ja Apple seadmetele App Store’is.
• “Ole valmis!” rakendus Androidi seadmetele Google Play’s ja Apple seadmetele App Store’is.
Mobiilirakenduste kasutajad saavad ise valida, kas nad soovivad teavitusi üle kogu Eesti või ainult oma kodupiirkonnas. See annab inimestele võimaluse kohandada teavituste ulatust vastavalt oma eelistustele.
Samuti võimaldab mobiilirakendus saada teavitust ka siis, kui viibid mõnes muus piirkonnas või isegi riigis. Mobiiltelefonis soovitame seadetest üle vaadata rakenduse õigused ja seadistused, et teavitused oleksid võimalikult kiiresti märgatavad.
Tegemist on erineva fookusega mobiilirakendustega, millel mõlemal on ohuteavituste vastu võtmise funktsionaalsus. Soovitame tõmmata alla mõlemad rakendused.
“Eesti äpp” rakendus on Eesti riiklik mobiilirakendus, mille kaudu on võimalik tarbida erinevaid riiklikke teenuseid ning vaadata isikut tõendavaid dokumente mugavalt ja turvaliselt mobiilseadmest.
“Eesti äpis” on võimalik saada asukohapõhiseid ohuteavitusi nii sisselogituna kui ka sisselogimata. Kui soovid jätkata sisselogimata, vali rakenduse avakuval “Jätkan külalisena”. Ohuteavitused asuvad elanikonnakaitse teenuste plokis. Nende seadistamiseks vajuta rakenduse menüüs üleval, paremas nurgas olevale kasutajaikoonile. Seejärel vali "Seaded" ja sealt edasi "Ohuteavituste seaded".
“Ole valmis!” mobiilirakendusest leiab juhiseid erinevates olukordades käitumiseks, mida saab vaadata ka siis, kui internetiühendus on katkenud. Samuti on seal koduste varude test, kasulikud telefoninumbrid, küberteadmiste e-õpe jpm.
Üldiselt jõuab mobiilirakenduse teavitus kohale sekunditega.
Kui ohus on inimese elu, tervis või riigi julgeolek, teavitab riik ohustatud elanikke võimalikult kiiresti. Riik teeb seda alati mitmes erinevas kanalis. Selleks on olemas ohuteavituse terviksüsteem EE-ALARM, mille osad on ohualapõhine SMS, mobiiliäpid “Ole valmis!” ja “Eesti.ee”, sireenivõrgustik, ribatekstid ETV ja ETV+ kanalites, “ERR uudised” mobiilirakenduses ja portaalis ERR.ee. Missugustes kanalites riik ohuteavituse edastab, sõltub olukorra tõsidusest ja ulatusest. Mõnel juhul on teavitus vajalik vaid kindlas (ohu)piirkonnas olevatele inimestele, mõnel juhul üleriigiliselt.
Ohuteavituse kanalid on mõeldud teineteist katma nii sisuliselt kui ka tehnoloogiliselt, et info jõuaks kriitilisel hetkel läbi erinevate kanalite võimalikult paljude inimesteni. Selleks on olemas ohuteavituse terviksüsteem EE-ALARM, mille osad on ohualapõhine SMS, mobiiliäpid “Ole valmis!” ja “Eesti.ee”, sireenivõrgustik, ribatekstid ETV ja ETV+ kanalites, portaalis ERR.ee ning “ERR uudised” mobiilirakenduses. Eesmärk on ohuteavituse kanaleid ka edaspidi laiendada.
Nuputelefoniga inimene saab mobiili SMS-teavitusi, kui ta viibib ohualas.
Kui kuuled sireene või saad EE-ALARMilt ohuteavituse, et tuleb varjuda, siis mine viivitamatult lähimasse siseruumi, sulge uksed, aknad ja ventilatsioon ning alles siis otsi lisainfot. Lisainfot otsi alles siis, kui oled ohutumas kohas: veebilehelt www.kriis.ee või riigiinfo telefonilt 1247, ERR-ist ja Vikerraadiost ning riigiasutuste sotsiaalmeediast. Varjumise vajadusest annab riik teada kõikide ohuteavituse- ja meediakanalite kaudu.
Taskusireen ehk 5G ringhääling (5G broadcast) on täiesti uus tehnoloogiaga, kus teate edastamiseks kasutatakse 5G ringhäälinguvõrku, mis on erinev tavalisest 5G mobiilivõrgust. Praegu ei ole sellist lahendust veel kusagil maailmas. Selle toel saab ohuteatega levitada ka heli, pilti ja videot.
Siseministeerium koos partneritega piloteerib praegu seda tehnoloogiat ning testimine toimub kuni 2027. aastani. Seejärel otsustab riik, kas ja kuidas selle tehnoloogiaga edasi minna. Realistlik aeg selle tehnoloogia kasutuselevõtuks on 5-10 aastat.
Hetkel pole lõviosa nutitelefonidest võimelised 5G ringhäälingu teavitust vastu võtma ning seetõttu see tavakasutajaid see ei puuduta. Kui kellelgi aga juhtub olema haruldane (tihti välismaalt ostetud) telefon, mis neid Eestis mittekasutatavaid sagedusi toetab, on ka mõnel tavakasutajal võimalik saada võimalik saada test-ohuteavitus piloteerimise raames.
Lisaks „taskusireenile“ on Eesti koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga piloteerimas ka teist ohuteavituse tehnoloogiat, mis käib Galileo satelliidi vahendusel. See lahendus võimaldab saata inimestele ohuteateid väga teistlaadsel viisil. Telefonides peavad olema ohuteavituse tekstid juba ette salvestatud (näiteks mobiiltelefoni tootja poolt), sest satelliit ise tekste ei saada, vaid ainult soovitud sõnumi n-ö koodi. Satelliidilt signaali saades näidatakse kasutajale tekstide kombinatsiooni. See vajab tehnoloogiat toetavate seadmete turule jõudmist. Küll aga lubaks saata peamisi ohuteavitusi ka siis, kui kogu maapealne side on maas.
2027.aastal võtame kasutusele uue tehnoloogia, mis ei nõuaks ühegi rakenduse olemasolu ja mille kaudu jõuaks ohuteavitus inimese telefoni koos heliga, nagu on see kasutusel nii mitmeski kriisikoldes. Välkteavitus ehk Cell broadcast arendatakse Eestis välja 2027. aastaks ning see annab võimaluse tulevikus saata ohuteavitusi momentaalselt ning sõltuvalt ohutasemest panna telefoni heli, vibratsiooni ja valgusega ohust teada andma ka siis, kui telefon on hääletu režiimi peal.
Sireenid on ainult üks osa riiklikust ohuteavitusest ning need on kasutusel Eesti suurimates asulates. Sireenid on selleks, et hoiatada ohu eest inimesi linnatänaval. Siseruumi ei pruugi neid kuulda olla, kuna see sõltub erinevatest asjaoludest: hoone helikindlusest, ilmastikuoludest, sireenide asukohast jne. Muul juhul peab ohuteavitus inimesteni jõudma teiste kanalite kaudu, millest praegu on kasutusel SMS, teavitus Eesti äpis ja „Ole valmis!“ mobiilirakendustes ja ribatekstidena ERR kanalites ETV, ETV+, portaalis ERR.ee ja uudiste äpis. 2027. aastaks on plaanis välja arendada ka cell broadcast, mis võimaldab saata ohuteavituse momentaalselt ning sõltuvalt ohutasemest panna telefoni heli ja valgusega ohust teada andma ka siis, kui telefon on hääletu režiimi peal.
Ohuteavitussüsteem on arendamisel ning järgmisel aastal on plaanis kasutusele võtta cell broadcast ehk mobiilside põhine välkteavitus. See tehnoloogia võimaldab vastavalt ohule kirjutada üle ka kasutajate vaikeseaded ning edastada ohuteavitust heli- ning valgusmärguandega.
Ohuteavituse testimine
Ohuteavituse süsteemi testimine on vajalik selleks, et veenduda süsteemi toimimises enne, kui seda kasutatakse reaalses kriisiolukorras. Testimise eesmärk on tuvastada, kas teavitused jõuavad inimesteni selliselt nagu erinevad kanalid seda ette näevad. Samuti aitab testimine välja selgitada tehnilised kitsaskohad, mis võivad takistada teavituste edastamist erinevate kanalite kaudu. Lisaks võimaldab see hinnata süsteemi töökindlust olukordades, kus koormus on suur või esineb katkestusi. Testimine aitab parandada koostööd erinevate osapoolte vahel, nagu riigiasutused ja teenusepakkujad, ning tõstab elanikkonna teadlikkust ohuteavituste olemusest ja kasutamisest.
Ei. Ohuteavitussüsteemi testimisel keskendume eelkõige sireenivõrgustiku arendusvajaduste kaardistamisele. Teeme kindlaks, kas sireenivõrgustik vajab tihendamist või saab liikuda edasi laiendamisega. Selleks mõõdame sireenide kuuldealad helirõhuseadmetega. Inimestel, asutustel ja ettevõtetel pole vaja ohuteavitussüsteemi testimise ajal varjuda, kuid kutsume üles vaatama üle käitumisjuhiseid kriisiolukordades ning läbi mõtlema, kus saaks vajadusel varjuda.
Sireenipostidega hoonete ja objektide omanikud on juba varakult saanud teavituse. Sireenid on paigaldatud kohta, kuhu tavainimene ligi ei saa. Oleme saatnud juhised, kuidas anda teada, kui sireenide juures tahetakse teha hooldus- või ehitustöid. Oma igapäevast elu võib jätkata tavapärasel moel.
Jah. Haridusasutus peab teavitama oma õppijaid, personali, laste puhul ka lapsevanemaid ohuteavituse testimisest. Õpetajad saavad rääkida laste ja noortega ohuteavitusest lähemalt: https://www.olevalmis.ee/ohuteavitus-ehk-ee-alarm . Teavitamise korraldamise eest vastutab haridusasutuse juht.
Riik teavitab ohuteavituse katsetusest avalikes meediakanalites ja SMSiga, lisainfot saab olevalmis.ee, kriis.ee, riigiinfo telefonilt 1247. Õppeasutused jagavad ohuteavituse kohta eelinfot lapsevanematele õppinfosüsteemide kaudu.
Sireene kuuldes või EE-ALARMilt varjumise teavitust saades mine kohe lähimasse siseruumi, võimalikult madalale korrusele, tugevate seintega ruumi ja eemale akendest.
Ohuolukorras ei pruugi alati ideaalseid lahendusi olla ning peame leidma olemasolevas keskkonnas parima võimaliku lahenduse. Üldine soovitus on minna keldrisse, aga selle puudumisel ole võimalikult madalal korrusel ja kasuta muid turvalisemaid ruume. Oluline on akendest eemale hoidmine, püsimine siseruumis, kus sinu ja väliskeskkonna vahele jääb vähemalt kaks tugevat seina jne: sellisteks ruumideks on tihtipeale vannitoad, WC-d, trepikojad. Lahendusi on erinevaid ning osad pakuvad paremat kaitset kui teised. Kui muud üle ei jää, aitab natukenegi paksu kardina akendele ette tõmbamine. Paraku on fakt see, et hoonest väljaspool on oluliselt suurem risk plahvatuse korral millegagi pihta saada. Pea meeles, et iga takistus sinu ja ohu vahel võib päästa rasketest vigastustest või surmast.
Kui oled õues ja ühtegi siseruumi läheduses pole, siis plahvatusohu korral ära jää lageda taeva alla lihtsalt seisma. Parim viis end sel hetkel kaitsta on heita pikali maalohku või kraavi ning katta pea kätega. Kõige ohtlikum on jääda püsti ja nähtavaks. Varjumine tähendab, et sa vähendad oma haavatavust – iga takistus sinu ja ohu vahel võib päästa sind rasketest vigastustest. Plahvatuse korral on kõige ohtlikum selle tagajärjel ohtlikul kiirusel laiali lenduvad killud ja esemed, millega võid pihta saada. Seetõttu tuleb hoida end võimalikult maapinna lähedal.
Ukraina kogemus näitab, et sõjaolukorras võivad hoonete ülemised korrused või terve hoone külg tihtipeale raskesti viga saada, kuid konstruktsioon siiski peab ning madalamatel korrustel on inimestel õnnestunud turvaliselt varjuda. Samuti aitab oluliselt kaasa keldri või madalamate ruumide kohandamine ( näiteks lae või seinte toestamine), et ruum peaks ka siis, kui majas on varing. Kaitsetult õues olles on paraku tõenäosus raskesti viga või surma saada kordades suurem.
Kahtlane droon ja õhuoht
Kui avastad kahtlase ründedrooni, siis käitu samamoodi nagu võimaliku lõhkekeha leidmisel:
- Ära mine droonile lähedale.
- Teavita kohe häirekeskust numbril 112.
- Liigu ohutusse kaugusesse.
- Hoiata läheduses viibivaid inimesi ja ära lase kedagi leitud eseme lähedusse.
Ära jaga selle asukohta sotsiaalmeedias.
Isegi, kui ametlikku hoiatust pole, tuleb iga kahtlase lennuobjekti puhul hinnata õhuohtu ja käituda ettevaatlikult.
Kui sa kuuled või näed rakette, droone või plahvatusi, veendu esmalt oma ohutuses ja vajadusel liigu kiiresti lähimasse siseruumi, võimalikult madalale, eemale ustest ja akendest.
Kui oled ohutus kohas, saad lisainfot toimuva kohta veebilehelt www.kriis.ee või riigiinfo telefonilt 1247.
- Jätka tavategevusi, kuid ole valvas.
- Kui sa drooni ei näe ega kuule, püsi väljas liikudes valvas ja ole valmis ohu märkamisel varjuma.
- Märgates kahtlast drooni, varju kohe. Hoia akendest ja ustest eemale ning jäta enda ja välisõhu vahele võimalikult palju seinu. Teata kahtlasest droonist 112
- Hoia laetud telefon käepärast ja järgi ametlikke juhiseid.
- Lisainfot saad kriis.ee või 1247.
- Varju kohe samas siseruumis, kus viibid. Õues viibides leia varjumiseks lähim siseruum, madalam korrus või kaitstum koht. Siseruumides hoia akendest ja ustest eemale ning jäta enda ja välisõhu vahele võimalikult palju seinu.
- Hoia laetud telefon käepärast ja järgi ametlikke juhiseid, kuni oht on möödas.
- Otsused edasiste korralduste, asutuste toimimise ja muu kohta saad ametlikest kanalitest.
- Lisainfot saad kriis.ee või 1247.
Droonioht haridusasutustele
· Läbi mõelda, kuidas ohuolukorras siseinfot kiiresti liigutada, et õpetajad saaksid olukorrapildi võimalikult kiirelt.
· Läbi mõelda, ette valmistada ja kohandada varjumiseks sobivad ruumid.
· Varjumise protseduur läbi harjutada.
· Läbi mõelda laste võimalus ohuolukorras kontakteeruda enda vanematega.
· Läbi mõelda info jõudmine õpetajateni, kui kool on varjunud.
· Hoia lapsevanematega avatud kommunikatsiooni ning veendu, et oluline infoks oleks mõlemale osapoolele kättesaadav.
· Haridusasutustes jätkub tavapärane töökorraldus.
· Jätka tavategevusi, kuid ole valvas.
· Kui sa drooni ei näe ega kuule, püsi väljas liikudes valvas ja ole valmis ohu märkamisel varjuma.
· Märgates kahtlast drooni, varju kohe. Hoia akendest ja ustest eemale ning jäta enda ja välisõhu vahele võimalikult palju seinu. Teata kahtlasest droonist 112.
· Hoia laetud telefon käepärast ja järgi ametlikke juhiseid.
· Lisainfot saad kriis.ee või 1247.
· Õpilaste ja personali ohutus on esmane – varju samas siseruumis kus viibid. Õues viibides leia varjumiseks lähim siseruum, madalam korrus või kaitstum koht. Siseruumides hoia akendest ja ustest eemale ning jäta enda ja välisõhu vahele võimalikult palju seinu.
· Tegutse rahulikult ja anna õpilastele selged juhised.
· Teavita vahetust ohust/vigastustest 112 niipea, kui see on ohutu ja võimalik.
· Tee nimekontroll igas etapis.
· Koolibuss leiab varjumise korralduse saades maanteel liigeldes lähima loodusliku takistuse ja pargib bussi ohu ajaks sinna (näiteks mets, vallid). Linnatänavatel sõites peatub buss esimeses bussipeatuses ja suunab lapsed lähimasse siseruumi. Ära jäta bussi keset teed seisma, et see ei takistaks operatiivsõidukeid.
· Otsused edasiste korralduste, asutuste toimimise ja muu kohta saad ametlikest kanalitest.
· Lisainfot saad kriis.ee või 1247.
Sidekatkestus
- Tee SIM-kaart telefonis mitteaktiivseks. Nuppudega telefonist võta lihtalt SIM-kaart välja ja seejärel helista 112. Nutitelefon tuleb taaskäivitada ning seejärel jätta SIM-kaardi PIN-kood sisestamata ja helistada 112.
- Pärast hädaabikõne
taktiveeri SIM-kaart uuesti. Vaid siis, kui SIM-kaart on aktiveeritud, saab päästekorraldaja levi olemasolu korral sulle tagasi helistada, kui peaks tekkima vajadus.
- Liigu õue, leia mõni kõrgem asukoht, kus oleks vähem füüsilisi objekte, mis võivad mobiilside signaali takistada.
- Kasuta patareidel/akul töötavat raadiot või autoraadiot, et otsida toimivat raadiojaama ja saada sündmustest infot.
- Otsi infot kogukonnas (sh KOV) tavapäraselt infot omavatelt inimestelt või kanalitest. Vajadusel liigu kerksuskeskusesse.
Evakuatsioon
Ulatusliku kriisi korral tuleb arvestada, et evakuatsioon ei pruugi toimuda kõigi abivajajate jaoks samaaegselt ega viivitamatult. Kriisi algfaasis on erinevad ressursid sageli hõivatud kogu piirkonnas, mistõttu ei ole võimalik tagada kohest individuaalset evakuatsiooni igale inimesele. Evakuatsiooni korraldus ja kiirus sõltuvad ka kriisi liigist (tsiviilkriis või riigikaitseline olukord). Liikumispuudega inimeste evakuatsiooni planeerimisel on oluline, et nende elukoht ja abivajadus oleksid teada juba enne kriisi, eelkõige kohalikule omavalitsusele või sotsiaaltöötajale. Oluline ei ole üksnes teadmine, et iseseisev liikumine on piiratud, vaid ka selge arusaam sellest, millist konkreetset abi on evakuatsioonil vaja (näiteks tõstmine, liikumisabivahendite kasutamine või saatja olemasolu). Samuti on oluline, et eelnevalt oleks läbi mõeldud ja kokku lepitud kriisikontakt – isik, kelle poole saab vajadusel pöörduda ning kes saab vajadusel evakuatsiooni toetada. Lähedased ja kontaktisikud peavad olema teadlikud võimalikust abivajadusest ning sellest, millist rolli neilt oodatakse. Tuleb mõista, et kriisi algfaasis ei pruugita evakueerida liikumispuudega inimesi esmajärjekorras. Mitte seetõttu, et neid ei taheta aidata, vaid seetõttu, et kriisi korral on ressursid sageli korraga hõivatud. Sellises olukorras ei ole riigil ega kohalikul omavalitsusel võimalik tagada, et iga abivajaja juurde jõutakse viivitamatult. Isegi juhul, kui abivajadusest on kriisiolukorras teavitatud, ei ole võimalik kindlalt ette näha, kui kiiresti jõutakse antud abivajajat aidata. On oluline valmistuda olukorraks, kus teatud aja jooksul peab toime tulema ilma vahetu kõrvalise abita, järgides samal ajal ametlikke teavitusi ja juhiseid. Seetõttu on evakuatsiooni planeerimise üks oluline osa ka valmisolek olukorraks, kus evakuatsioon viibib. Liikumispuudega inimestel peab olema eelnevalt läbi mõeldud isiklik kriisiplaan, mis võimaldab toime tulla enne abi saabumist.