Korduma kippuvad küsimused
Kriisid võivad tekkida ootamatult ning mõjutada meie igapäevaelu mitmel viisil – katkeda võib elektri- ja veevarustus, poeletid võivad tühjaks jääda ning side võib olla häiritud. Sellistes olukordades aitab teadlikkus ja valmisolek sul ning su lähedastel turvaliselt hakkama saada. Siit leiad vastused levinumatele küsimustele, mis aitavad sul mõista, kuidas kriisideks valmistuda, milliseid varusid koju soetada ning kuidas tegutseda eriolukordades.
Mis on kerksuskeskus?
Kerksuskeskus on kohaliku omavalituse üksuse territooriumil asuv avalik hoone või ruum, kus antakse elanikule kriisi ajal infot, nõu ja abi. Kerksuskeskuse kohta leiad rohkem infot siit lingilt.
Miks peavad kodused varud olema?
Kriisiolukorras võib meie igapäevane elu ootamatult häiritud olla – elektrivarustus katkeb, kraanist ei tule vett, poed võivad olla suletud ning side võib olla kas piiratud või täielikult katkenud. Sellistes olukordades ei pruugi kiire abi alati kättesaadav olla ning mõneks ajaks tuleb ise toime tulla.
Hästi varustatud kodu aitab sul ja su lähedastel kriisiga paremini toime tulla, pakkudes hädavajalikke ressursse nagu toit, vesi, valgus, soojus ja esmased tarvikud. Kui oled aegsasti valmistunud, suudad kriisiolukorras jääda rahulikuks, kindlustada oma pereliikmete heaolu ning vältida paanikast tingitud otsuseid.
Kust ma leian avalike varjumiskohtade kohta infot?
Enamus avalikke varjumiskohti avatakse alles sõjalise ohu kasvades, igapäevaselt võivad need olla suletud. Vaata avalike varjumiskohtade kaarti!
Kust ma saan kriisi ajal infot?
Kriisiks aitab valmistuda veebileht olevalmis.ee, kus hetkel viibid. Elu, tervist ja vara ohustava kriisi korral saadab riik otseteavitusi läbi ohuteavituse terviksüsteemi nimega EE-ALARM. Selle osad on ohualapõhine SMS, mobiiliäpid „OLE VALMIS!“ ja „Eesti.ee“, sireenivõrgustik, ribatekstid ETV ja ETV+ kanalitel ja RDS tekst Vikerraadio kanalil.
Ohuteavituse kaudu saadud infot saad kontrollida ning lisateavet hankida:
- veebidelt: kriis.ee, olevalmis.ee
- riigiinfo telefonilt 1247
- ERRi erinevatest kanalitest
- riigiasutuste sotsiaalmeediakanalite kaudu
Kõige kiiremini jõuavad elanikele teavitused läbi EE-ALARM süsteemi ning veebilehtedele kriis.ee, olevalmis.ee ning riigiinfo telefonilt 1247.
Ajakirjanduse ja sotsiaalmeedia kaudu tuleb info väikese viivitusega, sõltuvalt asutuste tööst ja info liikumise kiirusest.
Igal juhul tasub hoolitseda selle eest, et enne kriisi saabumist oleks kodus olemas patareide või dünamoga raadio ning täislaaditud akupangad. Nii ERR kui ka ringhäälinguvõrgu teenuse tagaja Levira on riigi elutähtsate teenuste osutajad ülesandega tagada ka kriisides toimepidevus ning info levik.
Kus on Eestis sireenid?
Eestis on hetkel 22 linna ja asulat sireenidega kaetud. Sireenide asukohad on valitud erinevate kriteeriumide põhjal nagu näiteks asustustihedus. Isegi kui mõnda sireeniposti on avalikus ruumis näha, siis kõikide nende asukohti me ei avalda, sest sireenidel on riigikaitseline eesmärk.