Keemia- ja kiirgusõnnetus
Keemia- ja kiirgusõnnetused võivad tekkida ootamatult ning nende mõjud võivad olla ulatuslikud. Tutvu juba eelnevalt, kuidas keemia- või kiirgusõnnetust ära tunda. Kiire ja õige käitumine aitab sellistes olukordades vältida tõsiseid tervisekahjustusi. Püsi olukorraga kursis, jälgides ametlikke kanaleid. Tegutse rahulikult ja hoia ka oma lähedasi toimuvaga kursis.
Keemiaõnnetus
Kuidas keemiaõnnetus ära tunda?
- Tunne ohtlike kemikaalide hoiatusmärgistust (nt suletud anumad sildi või klassifikatsioonimärgiga).
- Tunned ebaharilikku lõhna või muutub enesetunne halvaks (peavalu, iiveldus).
- Näed suitsu, tuld või ohumärki kandvat sõidukit või konteinerit.
- Kuuled sireene või saad ohuteavituse EE-ALARM-ilt.
Mida keemiaõnnetuse korral teha?
- Tee kindlaks, kuidas sul on kodus võimalik siseruumidesse varjuda – sulge aknad, uksed, ventilatsiooniavad.
- Liigu õnnetuspaigast eemale, risti tuule suunaga. Kui õnnetus toimub õues, mine siseruumi (võimalusel kõrgemale korrusele) ja sulge uksed-aknad, samuti ventilatsiooniavad, korstnasiibrid ja muud tuulutusavad, et vältida saastunud õhuga kokkupuudet. Kui keemiaõnnetus toimub ruumis sees, lahku ruumist ja võimalusel lülita välja ventilatsioon.
- Kui saad korralduse evakueeruda, võta kaasa esmavajalikud asjad (nt isikut tõendavad dokumendid, ravimid, joogivesi) ning järgi antud juhiseid.
- Hoia kodus käepärast taskulamp, esmaabivahendid, patareiraadio, joogivesi ja vähemalt nädalane toiduvaru, et kodustes oludes iseseisvalt hakkama saada.
- Kui sul või kellegi teisel tekivad tugeva mürgistuse tunnused, helista kohe numbril 112.
Kui oled keemiaõnnetuse ajal õues:
- Hoidu kemikaalidest eemale – ära mine suitsu, lekke või põlengu suunas.
- Ära põhjusta sädeme teket.
- Kata nina ja suu märja salvrätiku või riideesemega.
- Varju lähimasse siseruumi, eemale õnnetuspaigast.
- Kui oled autos, sule aknad ja lülita ventilatsioon välja. Kasuta autos õhu ringluse režiimi.
Kui oled keemiaõnnetuse ajal siseruumis:
- Püsi toas, kui oled õnnetuspaigast eemal.
- Sulge kõik aknad, uksed, ventilatsiooniavad ja korstnasiibrid ja muud tuulutusavad, et õhk väljast sisse ei pääseks.
- Võimalusel liigu ülemistele korrustele – ohtlikud kemikaalid kogunevad tihti madalamale.
- Ära suitseta ega kasuta lahtist tuld.
- Jälgi teavet ametlikest kriisikanalitest (kriis.ee, ERR, raadio) ning liigu välja alles siis, kui oht on möödas.
Kiirgusõnnetus
Mida peab teadma kiirgusõnnetusest?
- Tutvu kiirgusohu märgistega, näiteks musta-kollase kolmnurga sümbol, mida kasutatakse radioaktiivsete ainete tähistamiseks. Hoia eemale radioaktiivsuse märgiga tähistatud esemetest või konteineritest ning teavita neist koheselt, helistades 112.
- Õnnetusest annab märku sireen ja ohuteavitus EE-ALARM-ilt. Samuti võid kiirgusõnnetusest kuulda uudiste vahendusel mõnes naaberriigis. Enamasti on kaugemal juhtunud kiirgusõnnetuse mõju Eestile väike. Õnnetusest kuuldes on oluline säilitada rahu ja järgida ametlikke juhiseid.
- Veendu, et sul on kodused varud (joogivesi, toit, ravimid), et iseseisvalt vähemalt nädal aega toime tulla. Abiks on ka patareidega raadio, taskulamp ning esmaabivahendid. Ära manusta jooditablette ilma ametliku korralduseta.
Mida teha kiirgusõnnetuse korral?
- Varju kiiresti lähimasse siseruumi, sulge uksed-aknad, ventilatsioon ja korstnaavad, et välisõhk ei pääseks sisse. Kodustes tingimustes sobib varjumiseks koht, mis on hoone keskel või keldris (kahe seina reegel, akendeta ja usteta ruum). Väljas olles kata nina ja suu märja riide või maskiga.
- Õues liikudes kanna pikkade varrukatega riideid, et nahk oleks võimalikult palju kaetud. Kui oled viibinud ohtlikus piirkonnas, võta siseruumi varjudes riided seljast, paki need kilekotti ja jäta õue. Pese end seebi ja veega. Saastunud riiete ära võtmisega eemaldad 90% saastest.
- Ära söö, joo ega suitseta välitingimustes. Tarbi ainult suletud pakendis toitu ja vett. Katta kinni avatud kaevud.
- Kui tunned end halvasti (palavik, naha punetus, oksendamine), helista 112.
- Evakuatsioonikorralduse saades, järgi seda rahulikult ja võta kaasa vajaminevad asjad (dokumendid, ravimid, joogivesi ja toiduvaru).
- Vii siseruumi koduloomad, kata kinni loomade sööt.
- Püsi varjus, kuni oht on möödas. Uudiste saamiseks jälgi ametlikke kanaleid.
Oluline info kiirgusõnnetuse kohta
- Kiirgust pole näha, tunda ega sellel pole maitset. Kiirgust saab tuvastada ainult vastavate seadmete abil.
- Mida lühemat aega viibid väljas või saastunud alal, seda väiksem on kiiritusdoos ja saadud kahju.
- Mida kaugemal kiirgusallikast asud, seda väiksem on kiiritusdoos.
- Igasugune varje vähendab kiiritusdoosi.
- Ära manusta jooditablette, kui Eesti ametkonnad pole selleks vastavaid juhiseid andnud.
- Kui õnnetus on toimunud välisriigis, on kauguse tõttu kiirguse mõju Eestile reeglina piiratud. Eestis jagatavad käitumisjuhised kiirgusõnnetuse puhul võivad erineda teiste riikide omadest.
- Ühekordse suure kiiritusdoosi korral tekib mõne päeva möödudes naha punetus, iiveldus, oksendamine. Sümptomite esinedes, anna sellest teada hädaabinumbril 112.
