Ohuteavitus ehk EE-ALARM

Kuidas riik ohust teavitab? 

Ohuteavituse edastab riik alati mitme kanali kaudu, sest kõige kiiremad teavituskanalid  (näiteks sireenid) sisaldavad alati kõige vähem infot. Selliselt tagatakse info levik ka olukordades, kus mõni kriisinfo kanal tehnilistel põhjustel võib-olla ei toimi. Riigi ohuteavituse süsteemi nimega EE-ALARM moodustavad:

• Ohualapõhine SMS sõnum, mille saatmise elanikele korraldab üldjuhul sündmust lahendav asutus. Näiteks põlengust, millet tõttu levivad mürgised gaasid teavitab sind päästeamet ja äkkrünnaku korral Politsei- ja Piirivalveamet. SMS sõnumid saadetakse vaid ulatuslike või äärmuslike juhtumite korral, kui on otsene oht inimeste eludele. Sõnumi saatjaks on Eesti SIM-kaardi omanikele EE-ALARM, võõramaiste SIM-kaartide puhul number +372 5950 0000. Sõnum algab alati asutuse nimega, kes sõnumit edastab (näiteks: EE-ALARM: Päästeamet teavitab! ...). Sõnum arvestab kasutaja keele-eelistusi, mida saad seadistada oma mobiilioperaatori iseteenindusportaalis või kodulehel.
  Sõnumite levik 2G levialas:

• Mobiiliäpid „Ole valmis!“ või „Eesti äpp“ kuvavad ohuteavitusi sinu telefonis. Mobiiliäppide eeliseks on info kättesaadavus ka side katkemise korral. "Eesti äpp" sisaldab infot riigi teenuste kohta ning peamisi kriiside käitumisjuhiseid. "Ole valmis!" mobiiliäpp keskendub kriisideks valmistumisele põhjalikumat ning sisaldab ohuolukordade käitumisjuhiseid, erinevaid abinumbreid ning esmaabi andmise juhiseid.
  Mobiiliäppide teavituste levik 4G ja 5G levialas: 

• Sireenid käivitab riik ainult äärmuslikul juhul, kui on kiire ja vahetu oht sinu elule (näiteks suurõnnetused ohtlike kemikaalidega või sõjaline oht). Sireenivõrgustik asub 22 asulas ja katab hinnanguliselt 65% Eesti inimestest.
  
  Sireeni heli koosneb üheminutilisest tõusva ja langeva tooniga signaalist, mida korratakse vähemalt kolm korda 30-sekundiliste pausidega. Kokku kestab sireenide heli umbes 4 minutit.
  Kuula sireeni heli:

• Sireenide asukohad ja ligikaudne ulatus:
  Haapsalu, Jõgeva, Jõhvi, Keila, Kohtla-Järve ja Ahtme, Kuressaare, Kärdla, Maardu, Narva, Paide, Paldiski, Pärnu, Põlva, Rakvere, Rapla, Sillamäe, Tallinn ja lähiümbruse tiheasustusalad (sh Tabasalu, Harkujärve piirkond, Saue ja Laagri, Peetri alevik, Saku, Viimsi vald), Tapa, Tartu, Valga, Viljandi, Võru.

• Ribatekst ETV ja ETV+ telekanalitel ning ERR portaalis teavitab sind juhul kui oled parasjagu telekat vaatamas või uudisteportaali sirvimas.
• Vajadusel kasutatakse ka valjuhääldiga, ukselt-uksele ning droonidega teavitamist. Kriisi ajal jagab infot ka kerksuskeskus. Ohu möödumise kohta saab samuti infot riigi kriisikanalitest. 

Kust saan ohuteavituse info õigsust kontrollida?

Saabunud ohuteate ja käitumisjuhiste õigsust saab vajadusel kontrollida:

• veebilehtedelt www.kriis.ee ja www.olevalmis.ee
• helistades riigiinfo telefonile 1247 (välisriigist helistades +372 600 1247)
• Riigi ametlikelt veebilehekülgedelt ja sotsiaalmeediakanalitest.