Ohuteavitus ehk EE-ALARM
Kui ohus on inimese elu, tervis või riigi julgeolek, teavitab riik elanikke otse võimalikult kiiresti ja laiaulatuslikult. Seda kutsutakse ohuteavituseks. Sellises olukorras kasutab riik ohuteavituse süsteemi nimega EE-ALARM. Selleks, et olla valmis ohuteavitustele kiirelt reageerima, tasub juba enne kriise mõelda läbi erinevad olukorrad ning olla kursis elanikkonnakaitse käitumisjuhistega.
Kuidas riik ohust teavitab?
Ohuteavituse edastab riik alati mitme kanali kaudu, sest kõige kiiremad teavituskanalid (nagu sireenid näiteks) sisaldavad alati kõige vähem infot. Selliselt tagatakse info levik ka olukordades, kus mõni kriisinfo kanal näiteks tehnilistel põhjustel ei toimi. Riigi ohuteavituse süsteem nimega EE-ALARM moodustavad:
- Ohualapõhine SMS sõnum, mille saatmise elanikele korraldab üldjuhul sündmust lahendav asutus. Näiteks ulatuslikust põlengust teavitab sind päästeamet ja ohtlikust liiklusolukorrast Politsei ja Piirivalveamet. Sõnumi saatjaks on Eesti SIM-kaardi omanikele EE-ALARM, võõramaiste SIM-kaartide puhul number +372 5950 0000. Sõnum algab alati asutuse nimega, kes sõnumit edastab (näiteks: EE-ALARM: Päästeamet teavitab! ...). Sõnum arvestab kasutaja keele-eelistusi, mida saad seadistada oma mobiilioperaatori iseteenindusportaalis või kodulehel.
- Mobiiliäpid „OLE VALMIS!“ või „Eesti.ee“ kuvavad ohuteavitusi sinu telefonis. Mobiiliäppide eeliseks on info kättesaadavus ka side katkemise korral. "Eesti.ee" äpp sisaldab peamisi suuremate kriiside käitumisjuhiseid. "OLE VALMIS!" mobiiliäpp keskendub kriisideks valmistumisele põhjalikumat ning sisaldab ohuolukordade käitumisjuhiseid, erinevaid abinumbreid ning esmaabi andmise juhiseid.
- Sireenid käivitab riik ainult äärmuslikul juhul, kui on kiire ja vahetu oht inimese elule (näiteks suurõnnetused ohtlike kemikaalidega või sõjaline oht).
- Ribatekst ETV ja ETV+ telekanalitel ning ERR portaalis teavitab sind juhul kui oled parasjagu telekat vaatamas või uudistepostaali sirvimas.
- Vajadusel kasutatakse ka valjuhääldiga, ukselt-uksele ning droonidega teavitamist. Ohu möödumise kohta saab samuti infot riigi kriisikanalitest.
Kuidas ohuteavituse saades käituda?
- Ohuteavituse saamisel suhtu sellesse ülima tõsidusega, käitu kiiresti vastavalt saadud juhistele ja otsi riigipoolset lisainfot kui oled ohutus kohas.
- Kui kuuled sireene, siis varju lähimasse siseruumi ning alles siis otsi lisainfot.
- Sireeni heli koosneb üheminutisest tõusva ja langeva tooniga signaalist, mida korratakse vähemalt kolm korda 30-sekundiliste pausidega. Sireeni heli saad kuulata siit:
- wavSireeni heli
- Esimesele ohuteavitusele järgneb alati detailsem info riigi kriisikanalitest: kriis.ee, olevalmis.ee, riigiinfo telefonilt 1247 ning samuti ERRi erinevatest kanalitest. Kriisi ajal edastab riik infot ka oma ametlike sotsiaalmeediakanalite kaudu.
- Vaata, kas elad või töötad piirkonnas, kus asub ohtlikke ettevõtteid. Ohtlikes ettevõtetes toimuvatest õnnetustest teavitab riik samuti ohuteavituse kanalite kaudu.
- Ohuteavituse kohta saad lugeda ka trükisest:
Kust saan ohuteavituse info õigsust kontrollida?
Saabunud ohuteate ja käitumisjuhiste õigsust saab vajadusel kontrollida:
- veebilehtedelt www.kriis.ee ja www.olevalmis.ee
- helistades riigiinfo telefonile 1247
- Riigi ametlikelt veebilehekülgedelt ja sotsiaalmeediakanalitest.
