Sidekatkestus

Elektrikatkestuste mõju sideteenustele ja siseriiklik rändlus kriisiolukorras Kuidas sidekatkestuseks valmistuda? Mida teha kui side on katkenud? Kuidas helistada hädaabinumbrile, kui levi pole? Kuidas kasutada teise operaatori võrku kriisiolukorras?

Side võib katkeda enamasti elektrikatkestuste või ulatuslike küberrünnakute tõttu.

Sideteenus jaguneb peamiselt kolmeks:

Telefoniteenus ehk lauatelefoni kõnede tegemine ja vastu võtmine.
Mobiiltelefoniteenus ehk kõnede tegemine ja vastu võtmine inimese asukohast olenemata ning lühisõnumite edastamine ja vastu võtmine (SMS – Short Message Service).
Andmesideteenus, mis võimaldab andmete edastamist vastavalt sideettevõtjaga kokku lepitud lepingu alusel ehk mobiilis uudiste vaatamine, TV-teenus jne.

Näiteks kui asumis läheb elekter ära, siis interneti püsiühendus ehk kaabel ja optika katkevad kohe, kuna kodused wifi seadmed ilma elektrita ei tööta. Kui kodused sideteenused nagu mobiilside, tavatelefon, internet ehk andmeside ja televisioon sõltuvad samast teenusepakkujast, tuleb olla valmis ka nende samaaegseks katkestuseks.

Elektrikatkestuste mõju sideteenustele ja siseriiklik rändlus kriisiolukorras

Lühiajalised ja piirkondlikud katkestused ei mõjuta sideteenuseid oluliselt. Mõnel pool võib mobiililevi halveneda – sel juhul mine õue, kus levi on parem. Kui asud elektrikatkestuse piirkonnas aga tead, et lähedal asuvas piirkonnas on elekter olemas, liigu sinna. Tõenäoliselt on seal ka mobiililevi olemas.
Ulatuslike ja pikaajaliste katkestuste korral halveneb sideteenuste kättesaadavus järk-järgult. Teenusepakkujad suudavad sidet hoida eelkõige kohalike omavalitsuste keskustes tänu generaatoritele.
Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib riik korraldada siseriikliku rändluse käivitamise, mis võimaldab kasutada teiste operaatorite mobiilsidevõrku. Teenuse kvaliteet võib erineda, kuid on piisav info saamiseks (sõnumite saatmine, uudiste lugemine). Riik teavitab avalikkust rändluse käivitamisest.

Kuidas sidekatkestuseks valmistuda?

Kirjuta üles olulised telefoninumbrid (pereliikmed, naabrid, 112 ehk Häirekeskus, 1247 ehk riigiinfo telefon, kohaliku omavalitsuse infotelefon jms). Side katkemisel või telefoni aku tühjenemisel ei pruugi kontaktilist olla kättesaadav, aga siis on võimalik lähedastele helistada näiteks kellegi teise telefoni laenates.
Lauatelefon ja wifi ruuter ei tööta elektrikatkestuse ajal.
Telli mobiilne internet – see töötab seni, kuni võrgul on varutoide ja seadme aku kestab. Ulatusliku katkestuse korral võib andmeside olla piiratud ja aeglane ehk veebide kuvamine on aeglane. Väldi mittevajalikke mobiilikõnesid ja kasuta sidet ainult hädavajadusel.
Halva levi korral mine õue või kõrgemale kohale. Väga kehva levi puhul (nt ka suurürituse ajal) eelista SMS-i helistamisele.
Soeta patareidega, dünamo või päikesepatareiga töötav raadio. Uudiseid saad jälgida ka autoraadiost.
Varu akupank ja patareid, millega saad telefoni vajaduse laadida. Veendu, et akupangad on alati laetud.
Uuri, kuidas jälgida vabalevis telekanaleid. Näiteks toa- või katuseantenniga.
Tea, kust häda korral abi saab. Näiteks, kus asub lähim kerksuskeskus, päästekomando, politseijaoskond, erakorralise meditsiini osakond.
Hoia kodus sularaha, sest andmeside katkestuse korral ei pruugi mobiilimaksed ja pangakaardid toimida sealhulgas isiku autentimist kasutavad rakendused (nt Mobiili-ID ja Smart-ID).
Lepi perega kokku kohtumispaik, juhuks, kui üksteisega ei saa ühendust.

Mida teha kui side on katkenud?

Lülita nutiseadmes välja akut kulutavad funktsioonid nagu wifi, mobiilne internet, rakendused, mis vajavad sidet, ekraani heledus, Bluetooth jne.
Kuula raadiost täistundidel uudiseid. Raadiot saab kuulata ka autos.
Arvesta, et andmeside katkestuse korral võivad olla häiritud ka pangakaardimaksed ja elektrooniline tuvastamine (Mobiil-ID, Smart-ID).
Hädaabinumbrile 112 saad helistada ka halda ühenduse puhul, sest helistades kasutab telefon automaatselt toimivat mobiilivõrku, isegi kui see pole sinu operaator.
Kui igasugune side puudub ja abi kutsumine pole võimalik, mine viivitamatu abi saamiseks lähimasse päästekomandosse, politseijaoskonda või erakorralise meditsiini osakonda.
Otsi infot kogukonnast, lähimast kerksuskeskust, päästekomandost või politseijaoskonnast.
Levi puudumisel mine kõrgemale või mujale, kus näiteks elektrikatkestus ei mõjuta sidet.

Kuidas helistada hädaabinumbrile, kui levi pole?

Tee SIM-kaart mitteaktiivseks:

Nuppudega telefonis eemalda SIM-kaart ja helista 112.
Nutitelefonis taaskäivita seade, jäta SIM PIN sisestamata ja helista 112.
Uuematel nutitelefonidel hoia all sisse-/väljalülitamise nuppu, et helistada hädaabisse.

Pärast kõnet aktiveeri SIM-kaart uuesti, et päästekorraldaja saaks vajadusel sulle tagasi helistada.

Kuidas kasutada teise operaatori võrku kriisiolukorras?

Kui sinu mobiilioperaatori võrk kriisi ajal ei tööta, võib riik lubada telefonidel kasutada ajutiselt mõne teise Eesti mobiilioperaatori võrku. Seda nimetatakse siseriiklikuks rändluseks. See aitab säilitada võimaluse saada olulist infot ning kasutada esmaseid sideteenuseid, näiteks saata sõnumeid või lugeda uudiseid. Riik teavitab avalikkust, kui see võimalus kasutusele võetakse.

Kui siseriiklik rändlus on käivitatud, ei pruugi kõik mobiiltelefonid automaatselt teise operaatori võrku liikuda. Kui mobiiltelefon on jätkuvalt ühendatud tavapärase mobiilsidevõrguga, kuid levi on nõrk ja teenused ei tööta, võib olla vajalik valida telefonis käsitsi mõne teise operaatori võrk.

Ava telefoni seaded ja otsi mobiilside või võrgu seadete alt võrgu valiku võimalust.
Lülita automaatne võrguvalik välja ning vali loetelust mõne teise operaatori võrk.
Kui ühendust ei teki kohe, võib aidata lennurežiimi sisse- ja väljalülitamine või telefoni taaskäivitamine.
Kui valitud võrk ei tööta, proovi valida nimekirjast mõni teine võrk.
Võrgu leidmine võib võtta veidi aega.

Kui riik teavitab, et siseriiklik rändlus on lõpetatud, võib samuti olla vajalik viia telefon tagasi oma tavapärase operaatori võrku. Selleks ava uuesti võrgu valiku seaded ja lülita automaatne võrguvalik sisse või vali käsitsi oma tavapärase operaatori võrk. Vajadusel taaskäivita telefon.

Oluline on meeles pidada, et käsitsi valitud võrk võib hiljem takistada telefonil automaatselt parima leviga võrku liikumist. Seetõttu on soovitatav pärast rändluse lõppemist automaatne võrguvalik uuesti sisse lülitada.

Juhised, kuidas mobiilivõrku käsitsi valida

Juhised võivad sõltuvalt telefonist erineda, kuid üldjuhul leiab võrgu käsitsi valimise järgmiselt:

iPhone: Seaded (Settings) → Mobiilside teenus (Mobile Service) → Võrgu valik (Network Selection) → lülita „Automaatne” võrguvalik välja (Automatic) → oota kuni seade kuvab võimalikud võrgud ning vali uus võrk.

Samsung Android: Seaded (Settings) → Ühendused (Connections) → Mobiilivõrgud (Mobile Networks) → Võrguoperaatorid (Network Operators) → lülita automaatne valik (Select Automatically) välja → oota kuni seade kuvab võimalikud võrgud ning vali uus võrk.

OnePlus Android: Seaded (Settings) → Mobiilivõrk (Mobile Network) → kui telefonis on kaks SIM-kaarti, vali see SIM-kaart, mille võrku soovid muuta → Operaator (Operator) → lülita automaatne valik (Auto-select) välja → süsteem hoiatab, et ühendus võib katkeda → Lülita välja / Jätka (Off / Cancel Auto-select) → oota kuni seade kuvab võimalikud võrgud ning vali uus võrk.

Xiaomi Android: Seaded (Settings) → Mobiilivõrgud (Network Settings) → SIM-kaardid ja mobiilivõrgud (SIM Cards & Mobile Networks) → kui telefonis on kaks SIM-kaarti, vali see SIM-kaart, mille võrku soovid muuta → Mobiilivõrgud (Mobile Networks) → lülita automaatne valik (Automatically Select Network) välja → süsteem hoiatab, et ühendus võib katkeda → vajuta Edasi (Next) ja seejärel OK → oota kuni seade kuvab võimalikud võrgud ning vali uus võrk.

Sony Android: Seaded (Settings) → Võrk ja internet (Network & Internet) → Mobiilivõrgud (Mobile Networks) → lülita automaatne valik (Automatically Select Network) välja → oota kuni seade kuvab võimalikud võrgud ning vali uus võrk.