Sõjaline konflikt
Sõjalise konflikti ajal on üks peamisi ohte ulatuslikud õhurünnakud kogu riigi territooriumil. Ründevahenditeks võivad olla raketid, pommid, droonid jms. Ohtlikud on ka õhus plahvatanud rusud, mis võivad langeda hoonetele ja maapinnale. Kogemused Ukrainast näitavad, et tsiviilobjekte võidakse rünnata sihilikult või ebatäpsuse tõttu. Vahetu rinde piirkonnas on elanikele ohuks ka relvasüsteemid, sealhulgas käsitulirelvad. Kui kuuled või näed tulistamist, plahvatust või vaenlase üksusi, või kui antakse ametlik hoiatus, järgi saadud juhiseid. Igal Eesti kodanikul on õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.
Käitumine piirkonnas, kus vahetut lahingutegevust ei toimu
Sõjategevus võib alata ootamatult. Oluline on märgata märke, mis ohule viitavad. Kui tead, millele tähelepanu pöörata, saad kiiremini reageerida ja enda ning oma lähedaste ohutust paremini tagada.
Sõjategevuse ohule sinu läheduses võivad viidata:
- Ametlikud hoiatused raadio, teleri või teiste ametlike infokanalite kaudu. Hoia end kursis riigi kriisikanalitega.
- Tulistamise helid, plahvatused või lendavad droonid ja raketid.
- Vaenlase sõjaväelaste või sõjatehnika ilmumine tänavatele.
- Inimeste tegevus, mis võib provotseerida rahutusi – näiteks provokaatorid linnaruumis.
Kui märkad ohumärke, säilita rahu ja järgi ametivõimude juhiseid:
- Jälgi infot usaldusväärsetest allikatest (ERR, BBC jne). Kontrolli tundmatust allikast pärinevat teavet.
- Ole valmis oluliste teenuste katkestusteks (elekter, vesi, andmeside jms).
- Täida ametivõimude (politsei, pääste, kaitsevägi) ja liitlasvägede korraldusi. Ole valmis evakuatsiooni- või varjumise korraldusteks ning liikumispiirangute kehtestamiseks.
- Kanna alati kaasas isikut tõendavat dokumenti ning selle koopiat.
- Liigu võimaluse korral ainult päevasel ajal ning erariietuses.
- Ära jäta lapsi järelevalveta.
- Aita abivajajaid (eakad, haiged, erivajadustega inimesed).
- Ära provotseeri vaenlase sõdureid (näiteks ära pildista või filmi neid, ära sihi esemetega, mis meenutavad relva).
- Ära puuduta leitud relvi, lahingumoona ega tundmatuid esemeid – need võivad olla lõhkeseadeldised. Teavita leiust numbril 112.
- Väldi mineeritud alasid (mahajäetud hooned, maanteeäärsed alad).
- Ära jaga infot, fotosid ega videoid rünnaku mõjudest või Eesti ja liitlasvägede paiknemisest – see abistab vastase luuret.
Kuidas käituda õhurünnaku või suurtükitule ajal?
Õhurünnakust või muust sõjaliselt rünnakust annavad märku:
- Sireenid, EE-ALARM sõnum või näed muud ametlikku hoiatust rünnaku kohta.
- Nähtavad sõjalennukid, helikopterid, droonid, raketid.
- Kuuled plahvatusi ja nendega kaasnevaid helisid.
Kuidas õhurünnakuks valmistuda?
- Täida ametivõimude korraldusi. Elanike kaitsmiseks võidakse sõltuvalt ohust anda korraldus evakueerumiseks, suunised varjumiseks või kehtestada liikumispiirangud.
- Evakueerumiskorralduse saamisel, tee seda kindlasti. Liigu iseseisvalt ohualast välja, kasuta teid, mida ametlikult soovitatakse. Võta kaasa toiduvarud, vajalikud retseptiravimid, dokumendid, sularaha, pangakaart ning mobiiltelefon koos laadijaga.
- Mõtle läbi varjumine. Kõige parem koht varjumiseks on lähim akendeta ruum. Sõjaolukorras kelder või muu tugevate seintega ruum. Ohuolukorras on kõige olulisem kiirus, seetõttu tuleb kasutada neid võimalusi, mis parasjagu olemas on. Kui sul on aega, vahendeid ja oskusi, toesta varjumiskoha vahelagesid puuprussidega ning kata aknaavad liivakottidega või suuremate katetega.
- Pane valmis järgmised esemed: riided, dokumendid, taskulamp või muu alternatiivne valgusallikas, toit, joogivesi, ravimid, akupank, vile jms.
- Kata aknad. Võimalusel kindlusta need väljast poolt (näitekst 50 cm paksune liivakottide kiht või minimaalselt 26 mm terasest metall-luugid). Aknaid võib ka teipida võimalikult tugeva niiskuskindla teibiga, geotekstiilist valmistatud killupüüdjaga või muu käepärasega.
Mida teha kui kuuled sireene või saad õhurünnaku hoiatuse?
- Tõmba kardinad ette, lülita välja elekter ja kustuta tuli ahjus/kaminas, sulge gaasi ja veevarustus.
- Varju lähimasse sobivasse kohta. Istu põrandal ning püsi kandvate seinte ääres. Hoia eemale akendest. Võimalusel hoiata naabreid ja lähedasi.
- Väljas olles varju süvenditesse, kraavidesse, betoonkonstruktsioonide taha. Otsese ohu korral visku viivitamata maha, kata pea ja kael kätega ning suru kannad kokku, et vähendada võimalust saada killuhaavu.
- Kui hoone saab tabamuse, süttib või muutub varisemisohtlikuks, välju sellest ning leia kohe mõni teine sobiv hoone.
- Maanteel sõidukiga sõites leia mõni kaitset pakkuv koht, näiteks keera metsa vahele. Linnas pigem keera teelt kõrvale ja liigu autost välja mõne hoone siseruumi. Ära jäta autot teele takistuseks, sest ummikute tõttu ei pääse liikuma ka pääste või kiirabi. Ühistransport jääb lähimasse peatusesse seisma ja siis lastakse inimesed välja varju otsima.
