Kuidas kriisiks valmistuda

Kriisideks valmistumiseks on oluline koostada plaan ja eelnevalt läbi mõelda vajalikud tegevused. Kriisiplaani peamine eesmärk on tagada, et suudad vähemalt nädala iseseisvalt hakkama saada. Mida suurem kriis, seda kauem võib võtta kohaliku omavalitsuse või riigi abi jõudmine sinuni. Alustuseks hinda oma kodu ja ümbruskonna võimalikke riske ning mõtle, kuidas erinevates olukordades toime tulla. Aruta pereliikmete, naabruskonna või korteriühistuga, millised kriisid on teie piirkonnas kõige tõenäolisemad ning milliseid samme nende korral astuda. Mõtle läbi, millistest elutähtsatest teenustest su igapäevaelu sõltub (elekter, side, küte) ja leia alternatiivsed lahendused juhuks, kui üks või enamik neist katkeb. Oluline on, et kõigil pereliikmetel oleks kriisiplaanis kindlaks määratud oma roll ja tegevused.

Valmistumine perega

Valmistumine korteriühistuga

Valmistumine kogukonnaga

Valmistumine perega

Mõtle läbi, millistest elutähtsatest teenustest sinu kodu sõltub (elekter, vesi, küte, side, kanalisatsioon). Vaata kriitiliselt üle kodused varud, sealhulgas sularaha, ning hinda ravimite ja koduapteegi seisukorda.
Lepi lähedastega kokku, kuidas kriisi ajal ühendust hoida või kus kokku saada. Hinda, kas keegi lähedastest vajab kriisiolukorras kohest tuge.
Veendu, et kõik olulised dokumendid ja esmavajalikud asjad oleksid kergesti kättesaadavas kohas, et vajadusel kiiresti kaasa haarata. Räägi perega läbi hädavajalike vahendite (näiteks koduapteek) asukohad ja kasutamine (näiteks kuidas vett või gaasi kinni keerata, generaatorit kasutada).
Koonda enda jaoks olulised kontaktid, sealhulgas naabrid, korteriühistu liikmed, teenusepakkujate telefoninumbrid ja kohaliku omavalitsuse infonumber.

Arutage läbi:

Millal ja kuidas kriisiolukorras abi kutsuda.
Kus asuvad olulisimad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna.
Kuidas vajadusel vett või gaasi kinni keerata ja elektrit välja lülitada.
Kuhu võiksite ohu korral ajutisel minna (maale, suvilasse, naabrite, sõprade või sugulaste juurde).
Millistes olukordades on vajalik kindlasti kodust lahkuda ehk evakueeruda.
Millal on ohutum jääda koju.
Mida kodust lahkudes ehk evakueerudes kaasa võtta.
Kuidas kriisiolukorras koduloomade eest hoolitseda.

Valmistumine korteriühistuga

Ka korteriühistud peavad olema kriisideks valmis. Tõhusaks kriisihaldamiseks peaks igal korteriühistul olema plaan, kuidas toimida vee-, kaugkütte- või elektrikatkestuse korral.

Kontrollige, kellel on juurdepääs keldrisse. Kõigil elanikel ei pruugi olla oma keldriboksi ega võtit. Lepige ühistus kokku, kellel on võtmed olulistesse sõlmpunktidesse (võtmeid võiks olla mitmel inimesel) ning tagage, et varjumise vajaduse korral oleks kõigil hoones viibijatel lubatud keldrisse pääseda.
Keldril peaks olema mitu väljapääsu. Kõik uksed peaksid olema avatavad ning võtmed peavad olema kergesti kättesaadavad.
Uksed, väravad ja tõkkepuud peaksid olema elektrikatkestuse korral avatavad ka mehaaniliselt. Samuti peaks olema võimalik manuaalselt juhtida olulisi tehnosüsteeme (näiteks signalisatsioon, küte, ventilatsioon).
Kui majas on lift, varustage see juhendiga, mis selgitab, mida teha lifti ootamatu seiskumise korral.
Kaugküttesüsteem võib elektrikatkestuse ajal töötamist jätkata, kuid soojus ei pruugi majja jõuda. Mõelge, kas teie hoone vajaks katkestuse korral generaatorit.
Pikemaajaliste vee- ja kanalisatsioonikatkestuste puhuks on võimalik tellida välikäimlaid ja veemahuteid.
Kaardistage elanikud, kellel on võimalus ajutiselt mujale elama minna.
Tuvastage elanikud, kes ei suuda iseseisvalt lahkuda ja vajavad abi. Sellest tasub ka kohalikke omavalitsusi teavitada.
Korteriühistu liikmetel peaksid olema omavahelised kontaktid, ning hoone eest vastutavatel isikutel peaks olema teenusepakkujate ja kohalike omavalitsuste kontaktandmed, kuhu probleemide korral pöörduda.

Valmistumine kogukonnaga

Analüüsige läbi erinevad võimalikud ohud ja kriisid ning töötage välja tegevusplaan, mida tutvustate ka ühisel kogunemisel.
Lisaks evakuatsiooniplaanile koostage üheskoos ka hädaolukordade plaan, millest kõik elanikud on teadlikud. Leppige kokku üksteise teavitamise süsteem ning ühtsed infoallikad.
Koostage juhendid erinevate elutähtsate teenuste katkemise korral (elekter, vesi kanalisatsioon, ventilatsioon) ning võimalusel töötage välja alternatiivsed lahendused (generaator, lähim puhta vee koht). Selgita välja, millised seadmed tuleb katkestuse korral manuaalselt ümber lülitada ja millised seadmed on varutoitega kaetud (nt generaatori olemasolu puhul).
Tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid.
Tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud (külavanem, korteriühistu esimees, asumiseltsi juht jne).
Selgitage koos kogukonna võtmeisikutega välja piirkonna ohud ja eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla (näiteks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vmt).
Tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi.
Leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jne).

Arutage läbi

Kui palju inimesi elab kogukonnas või külas?
Milline on kohalike teede olukord?
Kus asuvad piirkonna puhta joogivee allikad? Kaardistage ka mahajäetud talude kaevud.
Kes tunneb hästi piirkonna metsasid ja metsateid?
Millistes piirkondades on halb mobiililevi?
Kui palju inimesi on saanud väljaõppe (näiteks esmaabi, pääste, psühholoogiline nõustamine jne)?

Viimati uuendatud: 13.03.2025