Gaasivarustuse katkemine ja plahvatusoht
Nii maagaas kui vedelgaas on paljudes kodudes kasutusel, et tagada küte, vee soojendamine või toidutegemine olgu see siis pliidil või grillil.
Maagaas on kergesti süttiv, õhust kergem ja inimesele ohtlik
Maagaasi peamine koostisaine metaan on värvitu ja lõhnatu, äärmiselt kergesti süttiv gaas - süttimine võib toimuda leegist, sädemest, soojusest. Plahvatus võib toimuda, kui 5-15 % ruumist on gaasiga täidetud ning see süttib. Meeles peab pidama, et maagaas on õhust kergem ja lekke korral hakkab see õhuga segunedes kõrgemale tõusma ning võib õhuvooludega kanduda ka kõrvalasuvatesse ruumidesse. Maagaas avaldab inimesele peamiselt lämmatavat mõju. Mürgisuselt see eriti ohtlik ei ole, kuid kui umbes 10 % ruumist on gaasiga täidetud, põhjustab see unisust, peavalu ja tekitab halva enesetunne. Kui gaasi hulk kasvab 20 - 30 %-ni, kaasneb sellega ohtlik hapnikupuudus, mis võib kaasa tuua lämbumise.
Vedelgaas on plahvatusohtlik, õhust raskem ja inimesele ohtlik
Vedelgaasi peamiseks koostisaineks on propaan. Nagu metaan, nii on ka propaan värvitu ja lõhnatu gaas, mis on väga kergesti süttiv ning plahvatav. Propaan on plahvatusohtlik, kui 2 – 11 % ruumist on täidetud gaasiga. Plahvatuse võib põhjustada isegi staatilisest elektrist tingitud säde. Otseselt mürgine propaan ei ole, kuid suures koguses õhku sattudes võib ta seoses hapniku hulga vähenemisega põhjustada lämbumist. Sisse hingates võib tekitada unisust, iiveldust, halba enesetunnet, peavalu ja nõrkust. Propaan on õhust raskem ja seetõttu vajub gaas lekke korral madalamatesse kohtadesse – ruumi põrandale, süvenditesse, keldritesse, kanalisatsioonikaevudesse jne. Seetõttu on lekke korral ohus peamiselt alumised korterid, keldrid.