Varjumine

Millal peab varjuma?

Kui kuuled sireene, saad EE-ALARM ohuteavituse sõnumi, kuuled või näed rakette, droone või plahvatusi, liigu kiiresti hoone sees paiknevasse ettevalmistatud varjendisse või varjumiskohta, õues viibides lähimasse varjendisse või varjumiskohta. Kui puudub info, kas ja millises hoones on ettevalmistatud varjend või varjumiskoht, proovi leida turvaline koht lähimast hoonest. Plahvatuse ohu eest liigu akendeta tugevdatud seintega ruumi, võimalusel keldrisse. Hoia kindlasti akendest eemale. 

Kuidas ma aru saan, et pean varjuma? 

Ohuolukorras annab riik sulle kõikide ohuteavituse- ja meediakanalite kaudu teada, et pead varjuma. Kui tekib olukord, kus tunned vajadust varjuda, aga ohuteavitust pole saanud, siis varju ikkagi ning siis otsi olukorra kohta ametlikest kanalitest lisainfot. 

• Kui kuuled sireene, varju kohe lähimasse siseruumi ning siis otsi ametlikest kanalitest lisainfot. 
• Kui saad EE-ALARMilt teavituse, siis varju ning järgi saadud juhiseid, vajadusel otsi lisainfot.

Kuhu ja kuidas varjuda?

• Kui oled hoones (näiteks kodus või tööl) varju seal. Liigu kõige madalamale korrusele, tugevate seintega ning akendeta ruumi (näiteks keldrisse või trepikotta). Kasuta niinimetatud “kahe seina reeglit” ja proovi leida ruum, kus sinu ja välis-õhu vahel on vähemalt kaks seina.
• Kui viibid ohu hetkel ühiskondlikes hoonetes (näiteks poes, koolis, raamatukogus), liigu koos teistega kõige madalamale korrusele, tugevate seintega ning akendeta ruumi (näiteks keldrisse või trepikotta). Kasuta niinimetatud “kahe seina reeglit” ja proovi leida ruum, kus sinu ja välis-õhu vahel on vähemalt kaks seina. Vajadusel abista abivajajaid.
• Sõiduki või ühistranspordiga maanteedel liikudes leia lähim looduslik takistus ja pargi auto ohu ajaks sinna (näiteks mets, vallid). Tänavatel sõites pargi auto hoone lähedale ja varju siseruumi. Ära jäta autot keset teed seisma, et see ei takistaks operatiivteenistusi.
• Kui viibid linnatänavatel, otsi lähim avalik varjumiskoht või varjend või sisene lähimasse hoonesse, kuhu pääsed, ning leia sobiv turvaline ruum. Kui ei ole võimalik kuhugi siseneda, leia koht, kus sind ümbritsevad vähemalt ühelt küljelt seinad või muud tõkked. Halvimal juhul heida pikali ja kaitse pead kätega.
• Kui oled looduses, otsi looduslik barjäär (nagu kraav, vall, tihedam mets) ja varju selle taha. Ära jää lagedale. Kui ei ole võimalik kuhugi siseneda, leia koht, kus sind ümbritsevad vähemalt ühelt küljelt seinad või muud tõkked. Halvimal juhul heida pikali ja kaitse pead kätega.
• Kui esineb õhusaaste oht (näiteks keemiline pilv, põlengu suits), sulge kõik aknad ja uksed ning lülita välja ventilatsioon.
• Varjumisel arvesta võimalike läheduses asuvate ohtudega, nagu kütusemahutid, gaasianumad – see mõjutab otseselt hoones viibijate turvalisust.

Mis saab kui olen varjunud? 

• Püsi varjumiskohas või varjendis kuni ohtu enam pole. Selle kohta saad SMS teavituse EE-ALARM ohuteavituse süsteemi kaudu. 
• Avalik varjumiskoht on mõeldud kasutamiseks sõjalise konflikti korral. Kasuta seda juhul, kui oled selle vahetusläheduses ja mujale minna ei saa. 
• Arvesta, et varjendid ja varjumiskohad on mõeldud ajutiseks kasutamiseks varjumiskohas viibitakse maksimaalselt 12 tundi, varjendis kuni 24 tundi. 
  Need pakuvad vaid elementaarset kaitset plahvatuse mõjude eest. Seal võib olla palju inimesi, vähe ruumi ning puududa harjumuspärased tingimused (nagu soojus, valgus, toiduvalmistamise võimalus, tualett). 
• Kui hoone saab tabamuse ja seal varjumine ei ole enam turvaline, lahku hoonest. Vajadusel kasuta varuväljapääsu ning leia uus turvaline koht. 
• Kui lahkud varjendist peale ohu möödumist, hinda ümbruskonda. Ära puutu lõhkekehasid (plahvatanud või plahvatamata) ega tundmatuid esemeid. Teavita neist numbril 112. Vajadusel aita teisi abivajajaid, anna esmaabi. 
• Kui varjumiskohas tekib probleem või tulekahju, helista:  Häirekeskus – 112 (kiirabi, pääste, politsei), kriisitelefon – 1247 (oluline info kriiside korral).

Kuidas varjumiseks valmistuda?  

Hea on juba varakult läbi mõelda, kuhu ja kuidas vajadusel varjuda, olenevalt sellest, kus sa parasjagu viibid – kodus, tööl, koolis, poes, tänaval või autoga liikudes, nii päeval kui öösel. Kodus või tööl on tihti võimalik ruume selleks otstarbeks ka ette valmistada. Vajalik on vaid läbi mõelda, kus on varjumiseks sobilikud võimalused. Tänaval liikudes jälgi avaliku varjumiskoha tähistusi. Avalike varjumiskohtade asukohti saab vaadata vastavalt Maa-ameti kaardirakenduselt. 

Kui elad eramajas või oled hoone omanik

• Sina tead oma maja kõige paremini – hinda objektiivselt, millised ruumid sobivad varjumiseks, ning tee need ohuolukorraks varakult valmis. 
• Kui varjumiskohta ette valmistatud ei ole, vali mitmekordsete tugeva konstruktsiooniga seintega akendeta ruum, näiteks kelder. 
• Kui majas ei ole ühtegi sobivat kohta, tuleb varakult otsustada, kas see hoone on sinu ja su lähedaste jaoks piisavalt turvaline. 

Kui elad kortermajas 

• Uuri välja, kas hoones on olemas maa-aluseid korruseid, mida saab kasutada varjumiseks, millised on korteriühistu soovitused ja kas ruumid on ettevalmistatud. 
• Kui keldrit ei ole, vaata, kas esimesel korrusel on tugevate konstruktsioonidega ruume, kus risk varinguteks on väiksem ja kust ohu korral saab hõlpsamalt väljuda. 
• Suuremates hoonetes võiks olla mitu eraldi varjumiskohta, et inimesed saaksid kiiresti sinna jõuda. 
• Kui hoones puuduvad sobivad varjumiskohad, mõtle varakult läbi, kas see on kriisiolukorras sulle ja su pereliikmetele turvaline koht viibimiseks. 
• Avalikud varjumiskohad (nii varjendid kui ka varjumiskohad) on märgistatud rahvusvahelise elanikkonnakaitse märgisega (sinine võrdkülgne kolmnurk oranžile taustal). Üldjuhul paigutatakse see varjendi/varjumiskoha uksele või selle ümbrusse või hoone välifassaadile sissepääsude ümbrusse. 

Nõuded varjumiskohtadele 

Varjumiskohti ehitatakse harva spetsiaalselt. Tavaliselt kohandatakse juba olemasolevad ruumid sobivateks nagu näiteks: 

• keldrid 
• maa-alused garaažid 
• laoruumid või trepikojad 

Igapäevaselt võivad need ruumid olla muul otstarbel kasutusel (ristkasutus). Kriisi korral tuleb need kiiresti tühjendada ja puhastada mittevajalikest asjadest. 
Ühe inimese jaoks võiks varjumiskohas olla ruumi vähemalt 0,75 m² (seismine või istumine). Lamavatele inimestele (näiteks haiglad, hooldekodud) tuleb arvestada 2–3 korda suurem pind. Ruumi aitavad säästa narid ja kokkupandavad istmed. 

Varjumiseks sobiva ruumi peamised nõuded: 

• Tugevad konstruktsioonid 

Seinad: eelistatud raudbetoon.  Vähemalt 200 mm paks välissein ja 100 mm sisesein.  

Lagi: valatud raudbetoon, mitte puit. Paneelidest lae puhul paigalda selle tugevdamiseks toestus. 

Põrand: kõva ja kuiv pind. Välti vaipu ja pehmet pinnast. 

Aknad: akendeta ruumid on parim valik. Kui aknad siiski on, tuleb need väljast poolt kindlustada (näitekst 50 cm paksune liivakottide kiht või minimaalselt 26 mm terasest metall-luugid). Aknaid võib ka teipida võimalikult tugeva niiskuskindla teibiga, geotekstiilist valmistatud killupüüdjaga või muu käepärasega. Väljast poolt kindlustatud akna-avasid saab vajadusel kasutada ka ruumide ventilatsiooni tagamiseks või varuväljapääsuks. Kui soovid akend kasutada hädaväljapääsuna, varu keldrisse vajalikud tööriistad (näiteks nuga, väike labidas, kirka, sõrgkang, polditangid).    

Uksed: tugevad, plahvatus- ja tulekindlad. Soovituslikult mehaanilised lukud. 

• Ventilatsioon 

Väikestes ruumides piisab loomulikust ventilatsioonist näiteks läbi kindlustatud akna viidud torude kaudu. Suuremates ruumides on soovitatav sundventilatsioon (ka käsitsi töötav). 

Parim lahendus on filtreeriv ventilatsioonisüsteem koos CO₂-anduritega ja varugeneraatoriga. 

• Vähemalt kaks väljapääsu 

Üle 10 m² ruumides peab olema vähemalt kaks väljapääsu. Väiksematesse ruumidesse varu tööriistad takistuste eemaldamiseks (näiteks labidas, sõrgkang, tangid). 

• Kuiv ja puhas ruum 

Varjumisruum peab olema kuiv, puhas ja korrastatud. Tavaolukorras võib see ruum olla kasutusel muul otstarbel, kuid kriisi korral peab saama ruumi kiiresti ümber seada. 

• Vastutav isik 

Igas varjumiskohas peab olema määratud vastutav isik, kes hoolitseb ettevalmistuste eest. Eramutes on see üldjuhul elanik ise, suuremates hoonetes määrab selle omanik või haldaja. 

Varjumiseks sobiliku ruumi lisatingimused 

Planeerides on võimalik varjumiskoht muuta mugavamaks ja turvalisemaks. Kõik  ei pruugi olla sinu hoones tehtav, aga isegi mõni väike muudatus võib olukorra kriisis märksa kergemaks teha.  

• Ruumid 

Varjumiskoha temperatuur võiks jääda vahemikku +10 kuni +25 kraadi. Seinte, põrandate ja lagede viimistlemisel eelista mittepõlevaid viimistlusmaterjale ning heledaid toone. Parim materjal on tolmuvastase ainega immutatud betoon. Õhukvaliteedi jälgimiseks kasuta CO2 andureid. Paigalda ka suitsu- ja vingugaasiandurid. Varjumiskoht peab vastama tuleohutusnõuetele ning olemas võiks olla esmased tulekustutusvahendid. Abiks võivad olla ka respiraator, kõrvatropid ja maskid. 
Varjumiskohas võid hoida ka lagede toestamiseks vajalikke materjale. Lagede toestus paigaldatakse alles kõrgendatud ohu tekkimisel 72h jooksul. 

• Tualetid ja hügieen 

Soovitavalt võiks iga 20 m² kohta olla üks tualett, mis on eraldatud seina või kardinaga. Tualetiks sobib kuivkäimla tüüpi lahendus nagu näiteks ämber ja prillaud. Ämbris saab kasutada kilekotte ja näiteks turvast vedeliku ja lõhna absorbeerimiseks. Vesikloseti puhul tuleb arvestada, et kanalisatsioon ei pruugi elektrikatkestuse puhul töötada. Varu ruumi ka WC-paberit ning mõtle läbi võimalused käte pesemiseks.  

• Vesi ja toidu valmistamine 
  

Varjumiskohas võiks olla puhta vee kraan ja vee hoiustamiseks anumad. Arvesta vähemalt 3 liitrit vett inimese kohta ööpäevas (2 joomiseks, 1 toiduvalmistamiseks ja muuks otstarbeks). Kui kraanivett pole, varu vesi anumatesse.  
Ruumi ja võimaluste piires kaalu varjumiskohta elementaarsete söögi valmistamise võimaluste tagamine, näiteks töötasapind kraanikausiga, veekann vee keetmiseks, mikrolaineahi toidu soojendamiseks, teisaldatav pliidiraud või priimus. 

• Elektrivarustus ja valgus
  

Võimalusel paigalda autonoomne elektritoide (generaator või akud). Soovitavalt võiks elektrigeneraatoriga tagada kriisi ajal eelkõige kõige olulisemad funktsioonid hoones (näiteks kütte automaatika ja tsirkulatsioonipumpade töö, veepumbad, avariivalgustus, suitsueemaldus, välisuste fonolukud, varjumiskoha pistikupesad telefonide laadimiseks, trepikodade ja varjumiskoha valgustus ja muud olulised vähe elektrit tarbivad seadmed). Päästeamet soovitab alternatiivse elektrilahenduse loomiseks konsulteerida kutsetunnistust omava elektrikuga. Juhul, kui generaator paigaldatakse hoonesse töötama, tuleb selleks ehitada eraldi ruum koos autonoomse õhuvahetusega ja lahendada heitgaaside, müra ning vibratsiooni probleemid. Mõtle läbi ka generaatori kütuse nõuetekohane hoiustamine.  
Võimalusel hajuta pistikupesasid erinevatesse kohtadesse telefonide laadimiseks ja mõtle alternatiivsetele valguallikatele nagu näiteks taskulambid või akuvalgustid 

• Prügimajandus 
  

Hoia varjumiskohas prügikotte, arvestades ca 5 liitrit prügi 1 m² kohta.  

• Side pidamine 
  

Kontrolli eelnevalt, kas varjumiskohas on piisavalt levi. Vajadusel kaalu levi tugevdaja paigaldamist. Ruumi seintel võiks olla olulised telefoninumbrid (operatiivteenistused, kriisiinfo telefon, hoone vastutava kontaktid, riigiraadio sagedused). Oluline on ka raadio olemasolu, et uudiste ning sündmuste arenguga kursis olla.   

• Istumis- ja magamiskohtade korraldus 
  

Võimalusel loo varjumisruumi istumiskohad. Soovi korral võib läbi mõelda ka magamise võimalused näiteks narid.