18. märtsil käivitatakse kogu Eestis sireenid – toimub üleriigiline ohuteavituse test
Foto: TabascoKolmapäeval, 18. märtsil testib päästeamet koos partneritega ohuteavituse terviksüsteemi ehk EE-ALARMi toimimist. Vahemikus kell 15.00–15.10 käivitatakse üle Eesti sireenivõrgustik reaalse ohuheliga, edastatakse info Eesti äpi ja „Ole valmis!“ mobiilirakenduse ning ERRi kanalite kaudu. Sama päeva lõuna ajal saadetakse SMS-sõnum eelinfoga testi kohta.
18.märtsi testimise peamine eesmärk on hinnata sireenivõrgustiku kuuldeulatust Tallinnas. Samuti aitab testimine leida arendusvajadusi teistes EE-ALARM süsteemi kanalites ning annab meile võimaluse analüüsida käivitamisega seotud protsesse. Test toimub koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga (RIA), Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega (SMIT), Naiskodukaitse, Häirekeskuse ja Riigikantseleiga.
Päästeameti peadirektori asetäitja Viktor Saaremetsa sõnul on oluline eesmärk testida sireenivõrgustiku heli levikut ning kontrollida süsteemi terviklikku toimimist. „Iga tehniline süsteem vajab regulaarset kontrollimist. Vaid nii saab olla kindel, et see toimib ka kriisiolukorras, kui seda päriselt vaja on. Just seepärast testibki päästeamet ohuteavitussüsteemide toimimist nüüd regulaarselt. Samuti annab testimine võimaluse häälestada ohuteavitussüsteemi veelgi paremini nii, et teavitus jõuaks võimalikult suure hulga inimesteni võimalikult kiiresti,“ märkis Saaremets.
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) baasteenuste valdkonnajuht Mait Vaiksaar märkis, et kui eelmisel korral oli sireenide testimisel fookuses sireenivõrgustiku tehniline toimimine, siis nüüd vaadatakse, milline on sireenide kuuldeulatus. „Testid aitavad meil hoida sireenivõrgustikku töökorras. Saame nende kaudu olulist sisendit, et tagada nende töökindlus ja kui ilmnema peaksid kitsaskohad, siis analüüsime neid ning teeme vajalikud parendused,“ rääkis Vaiksaar. Praegu on Eestis 121 sireeniposti enam kui 22 asulas ja linnas.
Testi käigus kontrollitakse ka Eesti äpi ja „Ole valmis!“ mobiilirakenduste töökindlust. Testteavitused äppides käivitatakse kasutajate mobiiltelefonides ning hinnatakse liidestuste töökindlust ja koormustaluvust. Selleks, et ohuteavitust mobiilirakenduse kaudu saada, peavad Eesti äpp ja „Ole valmis!“ mobiilirakendused olema alla laaditud ja teavitused lubatud.
Testimise kohta saab tagasisidet anda peale testi toimumist veebilehel kriis.ee avatud küsitluses.
Soovitused üleriigilise ohuteavituse testi ja sireenide käivitumisel:
- Jätka oma tavapärast elu.
- Räägi eelnevalt oma lähedastega, eriti laste ja vanavanematega, et tegelikku ohtu pole ja tegemist on testimisega.
- Vaata kriisiolukorra käitumisjuhiseid veebilehelt www.olevalmis.ee. Seal on võimalus ka kuulata, missugust heli sireenid päriselt ohuolukorras teevad ning vaadata, millistes asulates sireenid paiknevad.
Ohuteavituse süsteemi testimise vajalikkus
Ohuteavituse süsteemi ehk EE-ALARMi testimine on vajalik selleks, et hinnata tehtud arendusi päriselus, leida kitsaskohti ning arendusvajadusi. Päästeamet testib ohuteavitussüsteemi erinevaid kanaleid nii eraldiseisvalt kui ka tervikuna.
Suuremaid üleriigilisi teste, mille raames käivitatakse ka ohuheliga sireenid, on plaanis korraldada 3–4 korda aastas ning nendest annab riik alati varakult teada. Järgmised üleriigilised ohuteavitussüsteemi testid toimuvad 10. juunil ja 14. oktoobril. Testimistele eelneb elanikkonna teavitamine.
Viivitamatu ohuteavituse süsteemi kaudu edastatakse teavitusi ja käitumisjuhiseid, kui ohus on paljude inimeste elud. Nii äpiteavituse kui ka SMSi saatja on alati EE-ALARM. Lisainfot testimise kohta saab olevalmis.ee või riigiinfotelefonilt 1247.
Ohuteavituse testi A4 suuruses infoplakatid välja printimiseks:
Eestikeelne plakat
Korduma kippuvad küsimused ohuteavituse testi kohta
Ohuteavituse süsteemi testimine on vajalik selleks, et veenduda süsteemi toimimises enne, kui seda kasutatakse reaalses kriisiolukorras. Testimise eesmärk on tuvastada, kas teavitused jõuavad inimesteni selliselt nagu erinevad kanalid seda ette näevad. Samuti aitab testimine välja selgitada tehnilised kitsaskohad, mis võivad takistada teavituste edastamist erinevate kanalite kaudu. Lisaks võimaldab see hinnata süsteemi töökindlust olukordades, kus koormus on suur või esineb katkestusi. Testimine aitab parandada koostööd erinevate osapoolte vahel, nagu riigiasutused ja teenusepakkujad, ning tõstab elanikkonna teadlikkust ohuteavituste olemusest ja kasutamisest.
Ei. Ohuteavitussüsteemi testimisel keskendume eelkõige sireenivõrgustiku arendusvajaduste kaardistamisele. Teeme kindlaks, kas sireenivõrgustik vajab tihendamist või saab liikuda edasi laiendamisega. Selleks mõõdame sireenide kuuldealad helirõhuseadmetega. Inimestel, asutustel ja ettevõtetel pole vaja ohuteavitussüsteemi testimise ajal varjuda, kuid kutsume üles vaatama üle käitumisjuhiseid kriisiolukordades ning läbi mõtlema, kus saaks vajadusel varjuda.
Sireenipostidega hoonete ja objektide omanikud on juba varakult saanud teavituse. Sireenid on paigaldatud kohta, kuhu tavainimene ligi ei saa. Oleme saatnud juhised, kuidas anda teada, kui sireenide juures tahetakse teha hooldus- või ehitustöid. Oma igapäevast elu võib jätkata tavapärasel moel.
Jah. Haridusasutus peab teavitama oma õppijaid, personali, laste puhul ka lapsevanemaid ohuteavituse testimisest. Õpetajad saavad rääkida laste ja noortega ohuteavitusest lähemalt: https://www.olevalmis.ee/ohuteavitus-ehk-ee-alarm . Teavitamise korraldamise eest vastutab haridusasutuse juht.
Riik teavitab ohuteavituse katsetusest avalikes meediakanalites ja SMSiga, lisainfot saab olevalmis.ee, kriis.ee, riigiinfo telefonilt 1247. Õppeasutused jagavad ohuteavituse kohta eelinfot lapsevanematele õppinfosüsteemide kaudu.
Ohuteavituse eesmärk on säästa ja päästa inimeste elusid. Mida kiiremini suudame edastada elu ja tervist ohustava sündmuse käitumisjuhised, seda paremini saavad inimesed ennast ja oma lähedasi kaitsta. Seda võib vaja minna nii suurõnnetuste, äärmuslike ilmastikuolude kui ka näiteks sõjalise konflikti korral.
Ohuteavituse terviksüsteem on üles ehitatud viisil, et tagada inimeste teavitamine võimalikult kiiresti ja laialdaselt ning ka olukorras, kus mingid sideteenused võivad olla häiritud või maas.
Sõltuvalt sündmusest ja olukorrast on kanalid kasutatavad erineva tõhususega. Samuti erinevad teavitamist vajavad olukorrad näiteks siis, kui vaja on võimalikult kiiresti inimesi esmaselt alarmeerida või hoopis edastada võimalikult täpseid käitumisjuhised. Pole ühtegi universaalset kanalit, millega oleks võimalik jõuda kõikide inimesteni.
Ohuteavituste saatmine Eestis suurimates kasutusel olevates keeles on hädavajalik mitmel põhjusel:
• Õigus elule on sõltumata keeleoskusest. Igal inimesel on õigus saada aru ohuteavitusest, et kaitsta oma elu, tervist, lähedasi ja vara. Seetõttu edastame ohuteavitust lisaks riigikeelele ka kahes Eestis kõige laiemalt mõistetud võõrkeeles.
• Viivitamatu ohuteavituse saamisel tuleb kohe tegutseda ning enda ja oma lähedaste elu kaitsmiseks võib aega olla vaid mõni minut. Ükski laps või vanur ei tohi kannatada näiteks seetõttu, et tema eest vastutav inimene ei saa juhenditest kiiresti aru.
• Senine praktika näitab, et kui info on keeles, mida saaja ei mõista, suurendab see oluliselt riigiinfo telefoni 1247 ja hädaabinumbri 112 töökoormust, sest inimestele tuleb selle sisu tõlkida. See omakorda mõjutab abi pakkuvate asutuste tööd ning aeglustab abi saamist.
Kui kuuled sireene või saad EE-ALARMilt ohuteavituse, et tuleb varjuda, siis mine viivitamatult lähimasse siseruumi, sulge uksed, aknad ja ventilatsioon ning alles siis otsi lisainfot. Lisainfot otsi alles siis, kui oled ohutumas kohas: veebilehelt www.kriis.ee või riigiinfo telefonilt 1247, ERR-ist ja Vikerraadiost ning riigiasutuste sotsiaalmeediast. Varjumise vajadusest annab riik teada kõikide ohuteavituse- ja meediakanalite kaudu.
Ei, ohualapõhise ohuteavituse SMSi saavad inimesed, kes on piirkonnas, kuhu seda on soovitud saata.
Olukordades, mis võivad ohustada inimeste elu ja tervist või riigi julgeolekut, saab hädaolukorda lahendav asutus (nt politsei, päästeamet, terviseamet jt) saata ohualal viibivatele inimestele SMS-sõnumi, mille saatjaks on EE-ALARM.
Juhul, kui inimesel ei ole Eesti numbrit, saabub sõnum numbrilt +372 5950 0000.
Alates 15. aprillist edastatakse ohualapõhised SMSid inimestele nende eelistatud keeles. Selleks, et kriisiolukorras jõuaks vajalik info kiiresti ja oleks selgelt mõistetav, tuleb mobiilioperaatori juures keele-eelistus üle vaadata.
Varem saadeti ohualapõhist SMSi sageli kolmes keeles korraga, mis tegi sõnumid pikemaks ja aeglustas nende edastamist.
Täpsem info: https://www.kriis.ee/uudised/ohuteavitused-jouavad-sinuni-eelistatud-keeles-kontrolli-oma-telefoni-seadistusi .
Äppi tulevad teavitused sõltuvad rakendustes tehtud keelevalikutest.
Jah, selleks, et ohuteavitust saada ka äppide kaudu, peavad Eesti äpp ja “Ole valmis!” mobiilirakendused olema alla laaditud App Store'ist või Google Play'st.
• Eesti äpp rakendus Androidi seadmetele Google Play’s ja Apple seadmetele App Store’is.
• “Ole valmis!” rakendus Androidi seadmetele Google Play’s ja Apple seadmetele App Store’is.
Mobiilirakenduste kasutajad saavad ise valida, kas nad soovivad teavitusi üle kogu Eesti või ainult oma kodupiirkonnas. See annab inimestele võimaluse kohandada teavituste ulatust vastavalt oma eelistustele.
Samuti võimaldab mobiilirakendus saada teavitust ka siis, kui viibid mõnes muus piirkonnas või isegi riigis. Mobiiltelefonis soovitame seadetest üle vaadata rakenduse õigused ja seadistused, et teavitused oleksid võimalikult kiiresti märgatavad.
Sireeniheli on minutipikkune tõusev ja langev heli, mida korratakse 30-sekundilise pausi järel vähemalt kolm korda. Kokku kestab ohuteavitustesti raames kuuldev sireeniheli neli minutit.
Sireenivõrgustik on paigaldatud üle Eesti 22 asulasse ning katab ligikaudu 65% elanikkonnast. Sireen on eelkõige mõeldud õues viibivate inimeste hoiatamiseks ega pea olema kuulda siseruumidesse. Sireeniheli tähendab vaid üht - tuleb viivitamatult varjuda lähimasse siseruumi ja alles siis otsida lisainfot.
Sireenide kuuldeala näeb olevalmis.ee veebis.
Järgmisel aastal võtame kasutusele uue tehnoloogia, mis ei nõuaks ühegi rakenduse olemasolu ja mille kaudu jõuaks ohuteavitus inimese telefoni koos helidega, nagu on see kasutusel nii mitmeski kriisikoldes. Välkteavitus ehk cell broadcast arendatakse Eestis välja 2027. aastaks ning see annab võimaluse tulevikus saata ohuteavitusi momentaalselt ning sõltuvalt ohutasemest panna telefoni heli, vibratsiooni ja valgusega ohust teada andma ka siis, kui telefon on hääletu režiimi peal.
Sireene kuuldes või EE-ALARMilt varjumise teavitust saades mine kohe lähimasse siseruumi, võimalikult madalale korrusele, tugevate seintega ruumi ja eemale akendest.
Ohuolukorras ei pruugi alati ideaalseid lahendusi olla ning peame leidma olemasolevas keskkonnas parima võimaliku lahenduse. Üldine soovitus on minna keldrisse, aga selle puudumisel ole võimalikult madalal korrusel ja kasuta muid turvalisemaid ruume. Oluline on akendest eemale hoidmine, püsimine siseruumis, kus sinu ja väliskeskkonna vahele jääb vähemalt kaks tugevat seina jne: sellisteks ruumideks on tihtipeale vannitoad, WC-d, trepikojad. Lahendusi on erinevaid ning osad pakuvad paremat kaitset kui teised. Kui muud üle ei jää, aitab natukenegi paksu kardina akendele ette tõmbamine. Paraku on fakt see, et hoonest väljaspool on oluliselt suurem risk plahvatuse korral millegagi pihta saada. Pea meeles, et iga takistus sinu ja ohu vahel võib päästa rasketest vigastustest või surmast.
Kui oled õues ja ühtegi siseruumi läheduses pole, siis plahvatusohu korral ära jää lageda taeva alla lihtsalt seisma. Parim viis end sel hetkel kaitsta on heita pikali maalohku või kraavi ning katta pea kätega. Kõige ohtlikum on jääda püsti ja nähtavaks. Varjumine tähendab, et sa vähendad oma haavatavust – iga takistus sinu ja ohu vahel võib päästa sind rasketest vigastustest. Plahvatuse korral on kõige ohtlikum selle tagajärjel ohtlikul kiirusel laiali lenduvad killud ja esemed, millega võid pihta saada. Seetõttu tuleb hoida end võimalikult maapinna lähedal.
Ukraina kogemus näitab, et sõjaolukorras võivad hoonete ülemised korrused või terve hoone külg tihtipeale raskesti viga saada, kuid konstruktsioon siiski peab ning madalamatel korrustel on inimestel õnnestunud turvaliselt varjuda. Samuti aitab oluliselt kaasa keldri või madalamate ruumide kohandamine ( näiteks lae või seinte toestamine), et ruum peaks ka siis, kui majas on varing. Kaitsetult õues olles on paraku tõenäosus raskesti viga või surma saada kordades suurem.