10. detsembril toimub üleriigiline ohuteavituse test
Päästeamet testib täna, 10. detsembril ohuteavituse süsteemi EE-ALARM. Käivitatakse kõik ohuteavituse kanalid, sh sireenid.
Milliseid kanaleid testitakse?
- Lõuna paiku saadetakse mobiiltelefonidesse tekstsõnum (SMS) eelinfoga testi toimumise kohta.
- Vahemikus 15.00–15.10 saadetakse teavitused Eesti äpi ja „Ole valmis!“ mobiilirakenduste kaudu.
- Vahemikus 15.00–15.10 näeb ERR kanalites (ETV, ETV+, ERR.ee veebilehel ja äpis „ERR Uudised“) ribateksti ohuteavituse testi kohta.
- Vahemikus 15.00–15.10 käivitatakse sireenid.
Oluline teada testimise kohta:
- Enne testimist räägi oma lähedastega, eriti laste ja eakatega, et tegelikku ohtu pole ja tegemist on testiga.
- Selleks, et ohuteavitust mobiilirakenduste kaudu saada, laadi alla Eesti äpp või „Ole valmis!“ mobiilirakendus ja luba ka teavitused. Nii äpiteavituse kui ka SMSi saatjaks on alati EE-ALARM.
- Ohuteavituse süsteemi EE-ALARM kohta saad täpsemat infot veebilehelt www.olevalmis.ee. Sealt saad kuulata ka sireeni heli.
- Sireenid on mõeldud õues olevatele inimestele ning neid ei pruugi siseruumi kuulda olla. Selleks on ette nähtud muud kanalid.
- Testimise päeval jätka oma tavapärast elu.
- Aita ohuteavituse süsteemi paremaks muuta: testimise järel anna oma tagasiside www.kriis.ee lehel. See aitab päästeametil hinnata kogu süsteemi toimivust ja tuvastada võimalikud kitsaskohad.
Miks on vaja testida?
Reaalses ohuolukorras peab viivitamatu ohuteavituse süsteem toimima. Oluline on kontrollida süsteemi töökindlust ja veenduda vahepeal tehtud paranduste ja täienduste toimimises. Päästeamet hakkab ohuteavitussüsteemi erinevaid kanaleid kas koos või eraldi edaspidi sagedamini testima. Ohuteavitussüsteemi testimise kohta saab tagasisidet anda alates 10. detsembrist kriis.ee lehel.
Sireene võib kuulda järgmistes asulates:
Ahtme, Haapsalu, Jõgeva, Jõhvi, Keila, Kohtla-Järve, Kuressaare, Kärdla, Maardu, Narva, Paide, Paldiski, Pärnu, Põlva, Rakvere, Rapla, Sillamäe, Tallinn ja selle lähiümbruse tiheasustusalad (sh Tabasalu, Harkujärve piirkond, Saue ja Laagri, Peetri alevik, Saku, Viimsi vald), Tapa, Tartu, Valga, Viljandi, Võru.
Sireenide asukohad:
Failid printimiseks ja asutustesse üles riputamiseks
Plakatid eesti keeles A4 ja A3
Korduma kippuvad küsimused ohuteavituse testi kohta
Ohuteavituse süsteemi testimine on vajalik selleks, et veenduda süsteemi toimimises enne, kui seda kasutatakse reaalses kriisiolukorras. Testimise eesmärk on tuvastada, kas teavitused jõuavad inimesteni selliselt nagu erinevad kanalid seda ette näevad. Samuti aitab testimine välja selgitada tehnilised kitsaskohad, mis võivad takistada teavituste edastamist erinevate kanalite kaudu. Lisaks võimaldab see hinnata süsteemi töökindlust olukordades, kus koormus on suur või esineb katkestusi. Testimine aitab parandada koostööd erinevate osapoolte vahel, nagu riigiasutused ja teenusepakkujad, ning tõstab elanikkonna teadlikkust ohuteavituste olemusest ja kasutamisest.
Ei. Keskendume detsembri testil eelkõige sireenivõrgustiku arendusvajaduste kaardistamisele. Teeme kindlaks, kas sireenivõrgustik vajab tihendamist või saab liikuda edasi laiendamisega. Selleks mõõdame sireenide kuuldealad helirõhuseadmetega. Inimestel, asutustel ja ettevõtetel pole vaja ohuteavituse käivitamiseks kuidagi eraldi valmistuda.
Sireenipostidega hoonete ja objektide omanikud on juba varakult saanud teavituse. Sireenid on paigaldatud kohta, kuhu tavainimene ligi ei saa. Oleme saatnud juhised, kuidas anda teada, kui sireenide juures tahetakse teha hooldus- või ehitustöid. Oma igapäevast elu võib jätkata tavapärasel moel.
Jah. Haridusasutus peab teavitama oma õppijaid, personali, laste puhul ka lapsevanemaid ohuteavituse testimisest. Õpetajad saavad rääkida laste ja noortega ohuteavitusest lähemalt: https://www.olevalmis.ee/ohuteavitus-ehk-ee-alarm . Teavitamise korraldamise eest vastutab haridusasutuse juht.
Riik teavitab ohuteavituse katsetusest avalikes meediakanalites ja SMSiga, lisainfot saab olevalmis.ee, kriis.ee, riigiinfo telefonilt 1247. Õppeasutused jagavad ohuteavituse kohta eelinfot lapsevanematele õppinfosüsteemide kaudu.
Ohuteavituse eesmärk on säästa ja päästa inimeste elusid. Mida kiiremini suudame edastada elu ja tervist ohustava sündmuse käitumisjuhised, seda paremini saavad inimesed ennast ja oma lähedasi kaitsta. Seda võib vaja minna nii suurõnnetuste, äärmuslike ilmastikuolude kui ka näiteks sõjalise konflikti korral.
Ohuteavituse terviksüsteem on üles ehitatud viisil, et tagada inimeste teavitamine võimalikult kiiresti ja laialdaselt ning ka olukorras, kus mingid sideteenused võivad olla häiritud või maas.
Sõltuvalt sündmusest ja olukorrast on kanalid kasutatavad erineva tõhususega. Samuti erinevad teavitamist vajavad olukorrad näiteks siis, kui vaja on võimalikult kiiresti inimesi esmaselt alarmeerida või hoopis edastada võimalikult täpseid käitumisjuhised. Pole ühtegi universaalset kanalit, millega oleks võimalik jõuda kõikide inimesteni.
Ohuteavituste saatmine Eestis suurimates kasutusel olevates keeles on hädavajalik mitmel põhjusel:
• Õigus elule on sõltumata keeleoskusest. Igal inimesel on õigus saada aru ohuteavitusest, et kaitsta oma elu, tervist, lähedasi ja vara. Seetõttu edastame ohuteavitust lisaks riigikeelele ka kahes Eestis kõige laiemalt mõistetud võõrkeeles.
• Viivitamatu ohuteavituse saamisel tuleb kohe tegutseda ning enda ja oma lähedaste elu kaitsmiseks võib aega olla vaid mõni minut. Ükski laps või vanur ei tohi kannatada näiteks seetõttu, et tema eest vastutav inimene ei saa juhenditest kiiresti aru.
• Senine praktika näitab, et kui info on keeles, mida saaja ei mõista, suurendab see oluliselt riigiinfo telefoni 1247 ja hädaabinumbri 112 töökoormust, sest inimestele tuleb selle sisu tõlkida. See omakorda mõjutab abi pakkuvate asutuste tööd ning aeglustab abi saamist.
Kui kuuled sireene või saad EE-ALARMilt ohuteavituse, et tuleb varjuda, siis mine viivitamatult lähimasse siseruumi, sulge uksed, aknad ja ventilatsioon ning alles siis otsi lisainfot. Lisainfot otsi alles siis, kui oled ohutumas kohas: veebilehelt www.kriis.ee või riigiinfo telefonilt 1247, ERR-ist ja Vikerraadiost ning riigiasutuste sotsiaalmeediast. Varjumise vajadusest annab riik teada kõikide ohuteavituse- ja meediakanalite kaudu.
Ei, ohualapõhise ohuteavituse SMSi saavad inimesed, kes on piirkonnas, kuhu seda on soovitud saata.
Olukordades, mis võivad ohustada inimeste elu ja tervist või riigi julgeolekut, saab hädaolukorda lahendav asutus (nt politsei, päästeamet, terviseamet jt) saata ohualal viibivatele inimestele SMS-sõnumi, mille saatjaks on EE-ALARM.
Juhul, kui inimesel ei ole Eesti numbrit, saabub sõnum numbrilt +372 5950 0000.
Alates 15. aprillist edastatakse ohualapõhised SMSid inimestele nende eelistatud keeles. Selleks, et kriisiolukorras jõuaks vajalik info kiiresti ja oleks selgelt mõistetav, tuleb mobiilioperaatori juures keele-eelistus üle vaadata.
Varem saadeti ohualapõhist SMSi sageli kolmes keeles korraga, mis tegi sõnumid pikemaks ja aeglustas nende edastamist.
Täpsem info: https://www.kriis.ee/uudised/ohuteavitused-jouavad-sinuni-eelistatud-keeles-kontrolli-oma-telefoni-seadistusi .
Äppi tulevad teavitused sõltuvad rakendustes tehtud keelevalikutest.
Jah, selleks, et ohuteavitust saada ka äppide kaudu, peavad Eesti äpp ja “Ole valmis!” mobiilirakendused olema alla laaditud App Store'ist või Google Play'st.
• Eesti äpp rakendus Androidi seadmetele Google Play’s ja Apple seadmetele App Store’is.
• “Ole valmis!” rakendus Androidi seadmetele Google Play’s ja Apple seadmetele App Store’is.
Mobiilirakenduste kasutajad saavad ise valida, kas nad soovivad teavitusi üle kogu Eesti või ainult oma kodupiirkonnas. See annab inimestele võimaluse kohandada teavituste ulatust vastavalt oma eelistustele.
Samuti võimaldab mobiilirakendus saada teavitust ka siis, kui viibid mõnes muus piirkonnas või isegi riigis. Mobiiltelefonis soovitame seadetest üle vaadata rakenduse õigused ja seadistused, et teavitused oleksid võimalikult kiiresti märgatavad.
Sireeniheli on minutipikkune tõusev ja langev heli, mida korratakse 30-sekundilise pausi järel vähemalt kolm korda. Kokku kestab ohuteavitustesti raames kuuldev sireeniheli neli minutit.