Cell Broadcast lisatakse EE-ALARM riiklikku ohuteavitussüsteemi aastaks 2027. 

Eesti on välja arendamas mobiilivõrgul põhinevat välkteavitust ehk Cell Broadcast tehnoloogiat, mis võimaldab ohuolukorras elanike kiiret teavitamist nutitelefonide kaudu. Protsessi projektijuht on Päästeamet  ning tehnilise poole ja partneri leidmise eest vastutab Riigiside Sihtasutuse (RIKS). 

Cell Broadcast ehk mobiilivõrgupõhine välkteavitus

Cell Broadcast on ohuteavituses paljudes riikides juba kasutusel olev tehnoloogia, mis paneb ohu korral suure osa telefonidest kõva häälega häiret andma.

Erinevalt SMS-ist jõuab välkteavitus kõikidele valitud mobiilimastide alas asuvatele nutitelefonidele sekundiga ning ilmub ekraanile hüpikaknana kõikide teiste rakenduste ette. Kõrgemal ohutasemel on võimalik käivitada telefonis ka hoiatusheli, mis kõige kõrgemal tasemel saab ignoreerida ka kasutaja seadeid. Cell Broadcast on palju töökindlam, sest töötab ka siis, kui võrk on üle koormatud.

Cell Broadcast teavitus nutiseadme ekraanil

Mis Cell Broadcasti osas on vaja välja arendada?

Erinevalt SMS-ist on vaja välja arendada nii saatmise kui ka vastuvõtmise võimekus nutitelefonides. Saatmise võimekuse arendab riik välja koostöös lepingupartneri ja mobiiltelefonide operaatoritega.

Vastuvõtmise võimekus on vaja välja arendada Androidi ja Apple’i operatsioonisüsteemide arendajatega (Google ja Apple), mis tähendab mõlemal operatsioonisüsteemi arendajal ka eraldi teste iga Eesti mobiilioperaatoriga ning selle tulemusel vastuvõtmise võimekuse loomist telefonidele ja muudele nutiseadmetele Google’i ja Apple’i tarkvarauuenduste pakettide kaudu.



Vajalikud tegevused saatmise ja vastuvõtmise võimekuseni jõudmiseks 

Eesmärk on jõuda tehnilise saatmise võimekuseni 2026. aasta lõpuks ning tagada funktsionaalsuse toimimine ehk mobiiltelefonides vastuvõtmise võimekus 2027. aasta esimeses kvartalis. Cell Broadcasti vastuvõtmise võimekus tekib seejärel nutitelefonides pärast värskenduste alla laadimist 2027. aasta esimesel poolel. Teiste riikide kogemused näitavad, et esimeste kuudega võib kaetus olla umbes 70% nutitelefonidest, kuid aastaga jõuab see 90%-ni.

Tehnoloogia toimimine eeldab kahepoolset arendust – riigi ja Eesti mobiiltelefonide operaatorite poolt nii riist- kui ka tarkvaralahenduste ülesehitamist. Samuti ka riigi ja mobiilioperaatorite arenduskoostööd Google’i ja Apple’i operatsioonisüsteemide arendajatega, sest võimekuse nutitelefonidel Eesti mobiilioperaatorite kaudu saadetavaid välkteavitusi vastu võtta loovad nemad oma tarkvarauuenduste pakettide kaudu.

Miks Cell Broadcast on parem äpi- ja sms-teavitustest?

Cell Broadcasti välkteavituse tehnoloogia kasutuselevõtt tagab võimekuse informeerida väga kiiresti väga suurt hulka inimesi ilma, et nad peaksid ise midagi tegema teavituste saamiseks. See tähendab, et midagi ei ole eraldi vaja alla laadida, süsteemi toimimine on seotud vaid nutiseadme operatsioonisüsteemide uuendustega.

Selle tehnoloogia abil jõuab ohuteavitus telefoni sekunditega ning telefon annab kõrge ohuastme puhul teate saabumisest märku nii heli, vibratsiooni kui ka valgusega, ilma, et telefoni kasutaja selleks midagi teeks või telefoni seadistaks. 

Inimesed tänaval lugemas telefoni laekunud cell broadcast teadet, sama info ka taustal linnaekraanil.