Mida päriselt teha, kui kuuled ohusireeni?

Kui kuuled sireeni, varju kohe!

Kui riik käivitab sireenid, tähendab see alati üht: mine kohe varju lähimasse siseruumi.

Erinevalt ohuteavituse sõnumitest, kus on alati kirjas ka täpsed käitumisjuhised, sireenid ise juhiseid ei edasta. Seetõttu peab iga inimene juba ette teadma, kuidas sellises olukorras käituda.

Kui kuuled sireeni või saad EE-ALARM-i varjumise teavituse, tegutse kohe:

• mine lähimasse siseruumi
• liigu võimalikult madalale korrusele
• vali tugevate seintega ruum
• hoia eemale akendest

Kuhu varjuda?

Ohuolukorras ei pruugi alati ideaalseid lahendusi olla ning peame leidma olemasolevas keskkonnas parima võimaliku lahenduse. Üldine soovitus on minna keldrisse, aga selle puudumisel ole võimalikult madalal korrusel ja kasuta muid turvalisemaid ruume. 

Kui keldrit ei ole:

• mine võimalikult madalale korrusele
• vali ruum, kus sinu ja väliskeskkonna vahel on vähemalt kaks tugevat seina
• hoia akendest eemale

Sageli sobivad varjumiseks vannitoad, WC-d, trepikojad. Lahendusi on erinevaid ning osad pakuvad paremat kaitset kui teised. Kui muud üle ei jää, aitab natukenegi paksu kardina akendele ette tõmbamine. Paraku on fakt see, et hoonest väljaspool on oluliselt suurem risk plahvatuse korral millegagi pihta saada. Pea meeles, et iga takistus sinu ja ohu vahel võib päästa rasketest vigastustest või surmast. 

Kui oled õues

Kui oled väljas ja läheduses ei ole ühtegi siseruumi, ära jää lageda taeva alla seisma.

Plahvatusohu korral:

• heida pikali maalohku või kraavi
• kata pea kätega

Kõige ohtlikum on jääda püsti ja nähtavaks. Varjumine tähendab, et sa vähendad oma haavatavust – iga takistus sinu ja ohu vahel võib päästa sind rasketest vigastustest. Plahvatuse korral on kõige ohtlikum selle tagajärjel ohtlikul kiirusel laiali lenduvad killud ja esemed, millega võid pihta saada. Seetõttu tuleb hoida end võimalikult maapinna lähedal. 

Ukraina kogemus näitab, et sõjaolukorras võivad hoonete ülemised korrused või isegi terve hoone külg saada tugevalt kahjustada, kuid hoone konstruktsioon võib siiski püsima jääda.

Sellistes olukordades on madalamatel korrustel varjunud inimestel sageli õnnestunud ohutult ellu jääda. Turvalisust aitab suurendada ka keldrite ja madalate ruumide kohandamine, näiteks:

• lae toestamine
• seinte tugevdamine

See aitab ruumil vastu pidada ka siis, kui hoones toimub varing.Kaitsetult õues viibides on raskete vigastuste või surma risk kordades suurem.

Sireenid hoiatavad inimesi linnatänavatel

Päästeametilt on palju uuritud, kuidas inimene ohust teada saab, kui ta sireeni ei kuule. Sireenid on ainult üks osa riiklikust ohuteavitusest ning need on kasutusel Eesti suurimates asulates. Sireenid on selleks, et hoiatada ohu eest inimesi linnatänaval. Siseruumi ei pruugi neid kuulda olla, kuna see sõltub erinevatest asjaoludest: hoone helikindlusest, ilmastikuoludest, sireenide asukohast jne. Muul juhul peab ohuteavitus inimesteni jõudma teiste kanalite kaudu, millest praegu on kasutusel:

• SMS teavitused
• teavitused Eesti äpis
• teavitused „Ole valmis!“ mobiilirakenduses
• ribatekstid ERR kanalites

Tulevik: cell broadcast

2027. aastaks on plaanis kasutusele võtta ka cell broadcast süsteem, mis võimaldab saata ohuteavituse momentaalselt ning sõltuvalt ohutasemest panna telefoni heli ja valgusega ohust teada andma ka siis, kui telefon on hääletu režiimi peal. 

Sel aastal toimub 3 üleriiklikku testi

Päästeamet testib 2026. aastal ohuteavituse süsteemi EE-ALARM kolmel korral: 

• 18. märtsil 
• 10. juunil 
• 14. oktoobril 

Nendel kuupäevadel käivitatakse kõik ohuteavituse kanalid, sh sireenid. 

• Lõuna paiku saadetakse mobiiltelefonidesse tekstsõnum (SMS) eelinfoga testi toimumise kohta. 
• Vahemikus 15.00–15.10 käivitatakse sireenid, 
• saadetakse teavitused Eesti äpi ja „Ole valmis!“ mobiilirakenduse kaudu, 
• näeb ERR kanalites (ETV, ETV+, ERR.ee veebilehel ja äpis ERR Uudised) ribateksti ohuteavituse testi kohta.