Riigikogu võttis vastu elanikkonnakaitset tugevdava seaduse
Riigikogu võttis vastu Eesti kriisivalmidust suurendava seaduse, mis reguleerib ohuolukorras riikliku ohuteavituse ja elanike varjumise korraldust.
Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (662 SE) vastuvõtmist toetas 66 Riigikogu liiget. Seadus on üks osa muudatuste paketist, mille eesmärk on arendada laiapindset riigikaitset, suurendada Eesti inimeste valmisolekut võimalikeks tulevasteks kriisideks ning kaitsta ohu korral inimeste elu ja tervist.
Varjumine
Seadus reguleerib varjumise korraldust, sätestades varjenditele kehtivad nõuded ja varjumiskohtade kohandamise põhimõtted. Seletuskirjas märgitakse, et kuna julgeolekuolukord on Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu muutunud, tuleb ka Eestis varjumise korraldust parandada ning rajada varjendeid ja kohandada varjumiskohti, et võimalikus ohuolukorras inimesi paremini kaitsta.
Seadusega kehtestatakse nõue, mille kohaselt tuleb suurtesse hoonetesse, kus liigub palju inimesi, rajada varjend või kohandada olemasolevad ruumid varjumiskohtadeks. Avalik varjend tuleb alates järgmise aasta 1. juulist rajada uutesse hoonetesse, mida külastavad rahvahulgad või mille suletud netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit. Mitteavalik varjend tuleb seaduse kohaselt rajada, kui püstitatakse elamu või muu avalik või erihoone, mille suletud netopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit, või kui püstitatakse tööstus- või laohoone suletud netopinnaga vähemalt 1500 ruutmeetrit.
Algselt nägi eelnõu ette mitteavalike varjendite rajamise 2028. aasta 1. juuliks, kuid riigikaitsekomisjon tegi eelnõusse teiseks lugemiseks muudatuse, millega tuuakse vastav tähtaeg kaks aastat varasemaks. Komisjon asus pärast huvigruppide, Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisala esindajate ärakuulamist üksmeelselt seisukohale, et nii avalike kui ka mitteavalike varjendite rajamise kohustuse tähtaeg peab olema sama ehk 2026. aasta 1. juuli. Seaduse kohaselt tuleb ruumid võimalusel varjumiskohtadeks kohandada ka juba olemasolevates hoonetes.
Koos varjendi ja varjumiskoha rajamisega hoonetes tuleb seaduse kohaselt koostada ka varjumisplaan. Varjumisega seotud tegevusi, sealhulgas varjumiseks valmistumist, avalikkuse teavitamist ja teadlikkuse tõstmist, korraldab omavalitsustega koostöös Päästeamet.
Ohuteavitus
Seadus reguleerib ka riikliku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM kasutamist, sealhulgas sireeniseadmete paigaldamist ja kasutuselevõttu, ning sellega seotud õigusi ja vastutust. Muudatuste järgi peavad EE-ALARM süsteemiga liituma kõik massiteabevahendite, elektroonilise side, avalikus ruumis infoekraanide ja vähemalt 10 000 lõppkasutajaga riiklike mobiilirakenduste valdajad, et võimaliku ohu korral jõuaks oluline info kiiresti inimesteni. Viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist koordineerib Päästeamet, kes saab seadusega ka õiguse riiklikku ohuteavituse süsteemi testida.
Lisaks näeb seadus kõigile riigi- ja omavalitsusasutuste, aga ka elutähtsat teenust osutavate asutuste töötajatele ette kohustuse läbida elanikkonnakaitse koolitus, et nad oskaksid kriisiolukorras kiiresti reageerida, inimesi aidata ja hädavajalikud teenused töös hoida.