Varjumine

Üldised käitumisjuhised kriiside korral

Varjumine tähendab inimeste elu ja tervise kaitsmiseks nende kiiret paiknemist ohustatud alal asuvasse siseruumi. Kui inimesed juba on mingis hoones sees, siis tuleb neil sinna ka jääda (nt kodu, töökoht, kool) ning järgida edasisi juhiseid (püsida akendest eemal jne).

  • Varjumine on vajalik õhurünnaku korral, aga ka näiteks lahingutegevuse korral linnas/tiheasustusalal või radioaktiivse saaste või keemilise aine levimise korral.
  • Avalikuks varjumiskohaks eelkõige rünnaku või radioaktiivse saaste korral hoone, rajatis või osa sellest, mis asub maa all, on raudbetoonist ja ilma akendeta (nagu näiteks maa-alused parklad, tunnelid).
  • Ohu korral püsi siseruumides ning jää sinna ohu möödumiseni.
  • Avalikuks varjumiskohaks sobib maa all asuv akendeta hoone, näiteks maa-alune parkla või tunnel.
  • Ohu olukorras järgi kõiki ametkondade poolt antavaid juhiseid!
Avaliku varjumiskoha märgis
  • Eestis on avalikud varjumiskohad hetkel kaardistatud neljas suuremas linnas - Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas. Avalikud varjumiskohad on märgistatud spetsiaalse tsiviilkaitse/elanikkonnakaitsemärgiga (sinine kolmnurk oranžil taustal). Nimekiri avalikest varjumiskohtadest on leitav SIIT
  • Avalikud varjumiskohad on mõeldud ohu korral kõigile abivajajatele
  • Tsiviilkaitse eesmärgil kasutatavate ehitiste, vahendite ning tsiviilelanikkonna jaoks ette nähtud varjenditena kasutatavaid objekte ei või hävitada ega rünnata. Selle tähistusega objektide või hoonete ründamine sõjalisel eesmärgil võrdub sõjakuriteoga.
  • Kui oht muutub pikaajalisemaks, siis evakueeritakse inimesed punktidesse, mis on varustatud esmavajalikuga.

Siseruumidesse tuleb varjuda juhul, kui:

  • sündmus on ootamatu ning ohtlikust väliskeskkonnast on vaja kohe pääseda;
  • oht on vähene või sündmus lühiajaline;
  • siseruumis saab kaitset väliskeskkonna ohtude eest;
  • evakuatsioon on ohtlikum, kui siseruumidesse jäämine;
  • ohuala on suur ning evakueerimiseks ei ole sobivat kohta.

Kodused varjumiskohad

Sõjaolukorra puhul satuvad peamise tule alla strateegilised punktid (linnad). Sestap on sellistes oludes võimalusel mõistlik linnast ära sõita, maapiirkondades on tsiviilisikul sel juhul ohutum olla kui linnas.

  • ​​​​​Eluhoone kelder on esimene koht, kuhu kodus olev inimene saab vajadusel varjuda. Samas on kasulik teada, et parem varjumiskindlus on paneelmaja raudbetoonist maa all asuv kelder. Puidust majade või ühepereelamute korral on mõistlikum ohu korral liikuda ohutusse piirkonda, sest need hooned ei sobi varjumiseks.

Eluhoone keldrisse varjumise eeldus on, et keldrisse pääsemise tee on vaba ning kelder on tehnilises mõttes korras – et oleks piisavalt kandvaid vaheseinu, mis vähendab varisemise võimalust. Ideaalis võiks keldril olla mitu väljapääsu. See, et kelder oleks prahist ja tarbetust kraamist vaba, on oluline ka tuleohutuse aspektist. Ruum peaks olema akendeta, aga juhul, kui keldris siiski on aken, tuleb see korralikult kinni teipida ja barrikadeerida nii seest kui väljast, et vähendada lööklainega lendavaid kilde.

Mitmetes elamurajoonides on säilinud ka maa-aluseid parkimishooneid, mida saab vajadusel samuti varjumispaigana kasutada. Samuti on suure mahutavusega kaubanduskeskuste maa-alused parklad ning maa-alused tunnelid linna eri paigus.

 

Avalikud varjumiskohad

Avalikud varjumiskohad:

Tallinnas

Tartus

Pärnus

Narvas

Varjumine radioaktiivse saaste korral

  • Kui kuuled hoiatussignaali või tajud ohtu, siis mine siseruumidesse ja püsi seal.
  • Varjumiseks sobilik ruum on:       
    • ilma akendeta ruum hoone siseosas;
    • ruum, mis mahutab kõiki pereliikmeid;
    • ruum, milles on võimalikult vähe tihendamist vajavaid avasid;
    • kui ruumis olevas kaminas või ahjus on tuli, siis kustuta need ning sule korstnasiibrid;
    • aseta ukse alla märg riie;
    • lülita ruumis välja kõik välisõhku tarbivad süsteemid, näiteks ventilatsiooniseadmed, pliidid, kütteseadmed ja konditsioneerid;
    • Hoia enda juures patareiraadio ja mobiiltelefon koos laadijaga.

Varjumine plahvatusohu korral

  • Jälgi ametkondade edastatud teavet ja järgi käitumisjuhiseid.
  • Kui kuuled hoiatussignaali või tajud ohtu, siis mine siseruumidesse ja püsi seal.
  • Varju võimalikult tugevate seintega ja akendeta, maapinnast allpool asuvasse ruumi (nt. kelder).
  • Kui akendeta ruumi ei ole võimalik kasutada, varju ruumi, mille aknad on hoone sellel küljel, kus on kõige väiksem plahvatusoht.
  • Varja ennast akendest eemal, kuid akendega sama seina ääres, et purunevad klaasid viga ei teeks.
     

Varjumine autos viibides

  • Ohu korral peatu tee ääres ja jäta auto mootor seisma.
  • Sule aknad ja lülita välja auto ventilatsioon.
  • Kuula raadiot, et antud käitumisjuhiste põhjal otsustada, kas sõita ohualast välja, püsida autos või minna varju lähimasse hoonesse.