Varjumine

Vaata oma kodulähedasi avalikke varjumiskohti SIIT

Varjumine tähendab inimeste elu ja tervise kaitsmiseks nende kiiret paiknemist ohustatud alal asuvasse siseruumi. Kui inimesed juba on mingis hoones sees, siis tuleb neil sinna ka jääda (nt kodu, töökoht, kool) ning järgida edasisi juhiseid (püsida akendest eemal jne).

• Varjumine on vajalik õhurünnaku korral, aga ka näiteks lahingutegevuse korral linnas/tiheasustusalal või radioaktiivse saaste või keemilise aine levimise korral.
• Avalikuks varjumiskohaks eelkõige rünnaku või radioaktiivse saaste korral hoone, rajatis või osa sellest, mis asub maa all, on raudbetoonist ja ilma akendeta (nagu näiteks maa-alused parklad, tunnelid).
• Ohu korral püsi siseruumides ning jää sinna ohu möödumiseni.
• Avalikuks varjumiskohaks sobib maa all asuv akendeta hoone, näiteks maa-alune parkla või tunnel.
• Ohu olukorras järgi kõiki ametkondade poolt antavaid juhiseid!

• Nimekiri avalikest varjumiskohtadest on leitav SIIT
• Avalikud varjumiskohad on mõeldud ohu korral kõigile abivajajatele
• Tsiviilkaitse eesmärgil kasutatavate ehitiste, vahendite ning tsiviilelanikkonna jaoks ette nähtud varjenditena kasutatavaid objekte ei või hävitada ega rünnata. Selle tähistusega objektide või hoonete ründamine sõjalisel eesmärgil võrdub sõjakuriteoga.
• Kui oht muutub pikaajalisemaks, siis evakueeritakse inimesed punktidesse, mis on varustatud esmavajalikuga.

Siseruumidesse tuleb varjuda juhul, kui:

• sündmus on ootamatu ning ohtlikust väliskeskkonnast on vaja kohe pääseda;
• oht on vähene või sündmus lühiajaline;
• siseruumis saab kaitset väliskeskkonna ohtude eest;
• evakuatsioon on ohtlikum, kui siseruumidesse jäämine;
• ohuala on suur ning evakueerimiseks ei ole sobivat kohta.

Eluhoone keldrisse varjumise eeldus on, et keldrisse pääsemise tee on vaba ning kelder on tehnilises mõttes korras – et oleks piisavalt kandvaid vaheseinu, mis vähendab varisemise võimalust. Ideaalis võiks keldril olla mitu väljapääsu. See, et kelder oleks prahist ja tarbetust kraamist vaba, on oluline ka tuleohutuse aspektist. Ruum peaks olema akendeta, aga juhul, kui keldris siiski on aken, tuleb see korralikult kinni teipida ja barrikadeerida nii seest kui väljast, et vähendada lööklainega lendavaid kilde.

Sõjaolukorra puhul

Sõjaolukorras satuvad peamise tule alla strateegilised punktid (linnad). Sestap on sellistes oludes võimalusel mõistlik linnast ära sõita. Maapiirkondades on tsiviilisikul sel juhul ohutum olla kui linnas.

Mitmetes elamurajoonides on säilinud ka maa-aluseid parkimishooneid, mida saab vajadusel samuti varjumispaigana kasutada. Samuti on suure mahutavusega kaubanduskeskuste maa-alused parklad ning maa-alused tunnelid linna eri paigus.

• Alustuseks tuleb üle vaadata, kas ja kes keldrisse üldse sisse pääsevad. Kõigil ei pruugi olla oma keldriboksi ega võtit. Sellisel juhul tuleb ühistus läbi rääkida, kellel on oluliste sõlmpunktide juurdepääsude võtmed (need võiksid olla mitmel inimesel) ning kokku leppida, et varjumise vajaduse tekkimisel on kõigil hoones viibijatel õigus keldrisse saada.
• Keldril võiks ideaalis olla mitu väljapääsu – kõikide väljapääsude uksed võiksid käia ja lahti ning võtmed võiksid olla olemas.
• Üle tuleks vaadata keldri seisukord – koristada sinna kogunenud prügi ja praht ning ebavajalikud esemed viia jäätmejaama või anda taaskasutusse. Kelder peab tuleohutusnõuetele vastama igal ajal.
• Uksed, väravad, tõkkepuud jms peaksid elektrikatkestuse korral olema avatavad ka mehaaniliselt. Samamoodi peaks muid tehnoseadmeid (signalisatsioon, küte, konditsioneer vms) saama katkestuse korral manuaalselt juhtida.
• Kui majas on lift, siis varustada see juhendiga, mida teha lifti ootamatul seiskumisel.
• Kaugküttesüsteem jätkab enamasti elektrikatkestuse korral toimimist, kuid soojus ei jõua trassidest majja. Mõelge läbi, kas teie maja vajab elektrikatkestuse korral generaatorit või akupanka
• Pikemaajaliste vee- ja kanalisatsioonikatkestuste puhuks saab vajadusel tellida välikäimlaid ja veemahuteid.
• Ühistul on mõistlik koguda infot, millistel elanikel on võimalus minna ajutiselt mujale elama.
• Samamoodi tasub kaardistada majaelanikud, kes iseseisvalt lahkuda ei suuda ning vajavad selleks abi. Nendest tasub ka omavalitsusele teada anda.
• Ühistu liikmetel oleks olemas omavahelised kontaktid ning juhtidel teada teenuse osutajate ja omavalitsuse kontaktid, kuhu probleemi korral helistada.

SOOVITUSED KORTERELAMUTE KELDRITE VARJUMISKOHTADEKS KOHANDAMISEL

Avalike varjumiskohtade KAART

Vaata avalike varjumiskohtade nimekirja SIIT

• Kui kuuled hoiatussignaali või tajud ohtu, siis mine siseruumidesse ja püsi seal.
• Varjumiseks sobilik ruum on:       
  • ilma akendeta ruum hoone siseosas;
  • ruum, mis mahutab kõiki pereliikmeid;
  • ruum, milles on võimalikult vähe tihendamist vajavaid avasid;
  • kui ruumis olevas kaminas või ahjus on tuli, siis kustuta need ning sule korstnasiibrid;
  • aseta ukse alla märg riie;
  • lülita ruumis välja kõik välisõhku tarbivad süsteemid, näiteks ventilatsiooniseadmed, pliidid, kütteseadmed ja konditsioneerid;
  • Hoia enda juures patareiraadio ja mobiiltelefon koos laadijaga.

• Jälgi ametkondade edastatud teavet ja järgi käitumisjuhiseid.
• Kui kuuled hoiatussignaali või tajud ohtu, siis mine siseruumidesse ja püsi seal.
• Varju võimalikult tugevate seintega ja akendeta, maapinnast allpool asuvasse ruumi (nt. kelder).
• Kui akendeta ruumi ei ole võimalik kasutada, varju ruumi, mille aknad on hoone sellel küljel, kus on kõige väiksem plahvatusoht.
• Varja ennast akendest eemal, kuid akendega sama seina ääres, et purunevad klaasid viga ei teeks.
   

• Ohu korral peatu tee ääres ja jäta auto mootor seisma.
• Sule aknad ja lülita välja auto ventilatsioon.
• Kuula raadiot, et antud käitumisjuhiste põhjal otsustada, kas sõita ohualast välja, püsida autos või minna varju lähimasse hoonesse.