Ohuteavitus

Üldised käitumisjuhised kriiside korral

Kõik meediakanalid ja mobiilioperaatorid on kohustatud edastama üldsusele ohuteavituse ja käitumisjuhised, kui nad saavad sellekohase korralduse. kriisiolukorras saab vajalikku ametlikku teavet kõige tõenäolisemalt rahvusringhäälingu kanalitest ERR.ee, Vikerraadio, Raadio 4, ETV ja ETV+, kui ka muudest kanalitest.

Eestis kasutatakse õues paiknevaid hoiatussireene peamiselt kemikaaliohtudega ettevõtetes ja nende ümbruses ning mõnes linnas, näiteks Sillamäel.

Kuidas ohuteavituse puhul tegutseda?

  • Võta hoiatusi alati tõsiselt ja järgi ametlikke juhiseid
  • Välise ohu korral varju siseruumidesse
  • Siseruumidest tuleneva ohu korral mine kiiresti välja

Teavitusviisid ohu korral

Ohuteavituseks kasutatakse:

  • meediat, sh võrgu- ja sotsiaalmeediat
  • asutuste veebilehekülgi ja sotsiaalmeediakanaleid
  • ohusireene
  • mobiiltelefoni sõnumeid ja telefonikõnesid
  • valjuhääldiga teavitust
  • ukselt uksele teavitust

Ohualapõhine kiire ohuteavitus - EE-ALARM

 

2022 aasta lõpus valmib Eestis tehniline lahendus, millega on võimalik ohualal viibivate inimeste mobiiltelefonidele saata lühisõnum elu, tervist või riigi julgeolekut ohustavast sündmusest (nt tulekahju, massiline korratus, ohtlik toit). Ohuteavituse sõnumi koostab vastavat sündmust lahendav asutus, kuid telefonis kuvatakse sõnumi saatjana EE-ALARM. 

outeavitus

Ohuteavituse saatmine on eriti oluline sündmuste puhul, mis oma kiire kulu ja ulatusliku mõju tõttu ohustavad vahetult inimeste elu või tervist, näiteks suured tulekahjud maastikul või tööstushoonetes, mille puhul kujutab ohtu nii mürgiseid keemilisi ühendeid sisaldav põlengusuits kui ka põlengufrondi liikumine inimasustusega ala suunas. Samuti võib inimeste kiire teavitamise ja käitumisjuhiste andmise vajadus kaasneda ulatuslike loodusõnnetuste, massiliste korratuste ja teiste sarnaste sündmuste tõttu. Neil puhkudel on oluline inimesi õigeaegselt teavitada, nad ohualast välja viia ja vältida inimeste saabumist ohualasse. Taoliste sündmuste sagedust, mille korral kiire ohuteavituse saatmine on asjakohane ja vältimatult vajalik, ei ole võimalik täpselt prognoosida, küll võib senise esinemissageduse põhjal loota, et ka tulevikus ei esine taolisi sündmusi liiga tihti.

Ohuteavitus saadetakse välja, kui toimunud sündmuse lahendamise käigus ilmneb ohuteavituse saatmise vajadus. Ohuteavituse saatmise otsuse langetab eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht, valitsusasutus või kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal lisaks eelnevatele ka peaminister.

Sündmuse lahendamist juhtiv isik või asutus valmistab ette ohuteavituse sisu koos käitumisjuhistega ja määratleb ohupiirkonna. Sündmuse lahendamist juhtivalt asutuselt saadud andmete alusel saadab Häirekeskus ohuteavituse sideettevõtjate juures paikneva süsteemi vahendusel SMSina edasi ohualas asuvatesse mobiiltelefonidesse. Isikuandmeid ega isikustatud positsioneerimisandmeid Häirekeskus ega sündmuse lahendamist juhtiv isik või asutus päringute käigus ei töötle. Ohuolukorra lõppemisel edastab Häirekeskus sündmuse lahendamist juhtivalt asutuselt saadud juhiste alusel mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjatele vastava sisuga teavituse, mis saadetakse eelnevalt ohuteavituse saanud mobiiltelefonidele.

Tulevikus on lisaarenduste abil võimalik süsteemi kaudu saata teavitusi ka muudesse kanalitesse, sealhulgas näiteks avalikus ruumis kasutatavatele ekraanidele.

Mida saad teha, et ohuteavitus sinuni jõuaks?

  • Hoia ennast iga päev uudistega kursis.
  • Varu patareidel töötav raadio, et saaksid infot ka olukorras, kus elektroonsed kanalid ei tööta.
  • Selgita välja, kas elad või töötad piirkonnas, kus elanikke teavitatakse ohust sireenide abil (näiteks ohtliku ettevõtte piirkonnas; geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver-p2.html). Üldjuhul teavitavad ohtlikud ettevõtted või kohalikud omavalitsused sellest elanikke ise.
  • Tutvu ohuteavituse märguannete tähenduste ja käitumisjuhistega kohtades, kus sagedamini viibid (töökoht, õppeasutus, kaubanduskeskus, spordiklubi, meelelahutusasutus jne), ning reisil olles (laev, lennuk, hotell jne).
  • Jälgi kriisiolukordade lahendamist juhtivate asutuste sotsiaalmeediakanaleid, et neilt ohu korral kohe teateid saada.
  • Tutvu ohtlike ettevõtete sireenide tähendustega: