Ohuteavitus

Ohuolukorras on oluline, et info jõuaks sinuni võimalikult kiiresti. Lisaks meediakanalitele antakse ohuolukorrast inimestele teada ohusireenide ning sms-teavitusega. 

Oluline on võtta hoiatusi alati väga tõsisielt ning järgida ametlikke juhiseid.

• avalik-õiguslik meedia (ERR), sh võrgu- ja sotsiaalmeedia
• asutuste veebileheküjed ja sotsiaalmeediakanalid
• ohusireenid
• mobiiltelefoni sõnumid (EE-ALARM)
• valjuhääldiga teavitus
• ukselt uksele teavitus

Kuidas ohuteavituse puhul tegutseda?

• Võta hoiatusi alati tõsiselt ja järgi ametlikke juhiseid
• Välise ohu korral varju siseruumidesse
• Siseruumidest tuleneva ohu korral mine kiiresti välja

Ohualal viibivate inimeste mobiiltelefonidele saadetakse lühisõnum, kui ohus on inimese elu, tervis, riigi julgeolek või juhtuvad muud ohtlikud suursündmused:

• Tulekahju maastikul või tööstushoones, kui levib mürgiseid keemilisi ühendeid sisaldav põlengusuits või ka põlengufrondi ohtlik levimine
• Ammoniaagi, kloori leke
• Massilised korratused
• Ulatuslikud loodusõnnetused
• Ohtlik toit, joogivesi
• Muud inimelu ohustavad suursündmused

Ohuteavituse sõnumi koostab vastavat sündmust lahendav asutus, kuid telefonis kuvatakse sõnumi saatjana EE-ALARM.

Ohtuteavitus saadetakse kaks korda: ohuolukorra alguses ja ohuolukorra lõppemisel.

Ohuteavituse SMS-i saamisel jälgi kindlasti kõiki sõnumis olevaid instruktsioone! 

Ohusireenidega teavitatakse elanikke siis, kui inimese elule on vahetu oht. 

Sellised olukorrad on:

• suurõnnetused ja hädaolukorrad (näiteks õnnetus ohtlike kemikaalidega)
• sõjaline oht

Kuidas ohusireenide käivitumise korral tegutseda?

Sireeni käivitumise korral peab inimese käitumine olema teadlik - varju, otsi lisainfomatsiooni ja käitu saadud juhiste järgi!

• Varju esimesel võimalusel siseruumi, kui on läheduses tähistatud varjumiskoht, mine sinna.
• Ohu piirkonnas viibivatele inimestele saadetakse ka SMS (EE-ALARM), mis on varustatud käitumisjuhistega.
• Lisaks edastatakse informatsiooni raadiost (Vikerraadio ja Raadio 4), veebis (www.kriis.ee), sotsiaalmeediakanaleid (näiteks Päästeameti Twitter ja Facebook).
• Vajadusel kasutatakse ka valjuhääldeid ja ukselt uksele teavitamist.
• Lisainfot saab riigiinfo telefonilt 1247 (kasuta seda, kui vajad lisaks käitumisjuhistele infot).

Sireenidel põhinev ohuteavituse süsteem paigaldatakse 22 asulasse: Tallinna ja selle lähiümbruse tiheasustusse, Tartusse, Narva, Pärnusse, Võrru, Paldiskisse, Sillamäele, Tapale, Jõhvi, Kohtla-Järvele, Maardusse (sh Muugale), Rakverre, Valka, Keilasse, Viljandisse, Jõgevale, Põlvasse, Raplasse, Kärdlasse, Kuressaarde, Haapsallu, Paidesse. 

• Hoia ennast iga päev uudistega kursis.
• Varu patareidel töötav raadio, et saaksid infot ka olukorras, kus elektroonsed kanalid ei tööta.
• Selgita välja, kas elad või töötad piirkonnas, kus elanikke teavitatakse ohust sireenide abil (näiteks ohtliku ettevõtte piirkonnas; https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/paasteamet_ohtvesi). Ohtlikud ettevõtted ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted on kohustatud õnnetuse korral avalikkust teavitama.
• Tutvu ohuteavituse märguannete tähenduste ja käitumisjuhistega kohtades, kus sagedamini viibid (töökoht, õppeasutus, kaubanduskeskus, spordiklubi, meelelahutusasutus jne), ning reisil olles (laev, lennuk, hotell jne).
• Jälgi kriisiolukordade lahendamist juhtivate asutuste sotsiaalmeediakanaleid, et neilt ohu korral kohe teateid saada.
• Üldhäire signaali kasutatakse kõigi ohtude puhul. Minutipikkust tõusvat ja langevat heli korratakse 30-sekundilise pausi järel vähemalt kolm korda.
  • 
     

  • Suurõnnetuse ohuga ettevõtete sireenide tähendustega on võimalik tutvuda ettevõtete poolt koostatud infovoldikus, mis on leitavad ettevõtete kodulehelt ning maa-ameti kaardirakendusest.