Ohuteavitus

Üldised käitumisjuhised kriiside korral

Ohuolukorras on oluline, et info jõuaks sinuni võimalikult kiiresti. Lisaks meediakanalitele antakse ohuolukorrast inimestele teada ohusireenide ning sms-teavitusega. 

Oluline on võtta hoiatusi alati väga tõsisielt ning järgida ametlikke juhiseid.

Ohuteavituse kanalid

  • meedia, sh võrgu- ja sotsiaalmeedia
  • asutuste veebileheküjed ja sotsiaalmeediakanalid
  • ohusireenid
  • mobiiltelefoni sõnumid ja telefonikõned
  • valjuhääldiga teavitus
  • ukselt uksele teavitus

Kuidas ohuteavituse puhul tegutseda?

  • Võta hoiatusi alati tõsiselt ja järgi ametlikke juhiseid
  • Välise ohu korral varju siseruumidesse
  • Siseruumidest tuleneva ohu korral mine kiiresti välja

Ohualapõhine kiire ohuteavitus - EE-ALARM

Ohualal viibivate inimeste mobiiltelefonidele saadetakse lühisõnum, kui ohus on inimese elu, tervis, riigi julgeolek või juhtuvad muud ohtlikud suursündmused:

Tulekahju maastikul või tööstushoones, kui levib mürgiseid keemilisi ühendeid sisaldav põlengusuits või ka põlengufrondi ohtlik levimine
Ammoniaagi, kloori leke
Massilised korratused
Ulatuslikud loodusõnnetused
Ohtlik toit, joogivesi
Muud inimelu ohustavad suursündmused

Ohuteavituse sõnumi koostab vastavat sündmust lahendav asutus, kuid telefonis kuvatakse sõnumi saatjana EE-ALARM.

Ohtuteavitus saadetakse kaks korda: ohuolukorra alguses ja ohuolukorra lõppemisel.

Ohuteavituse SMS-i saamisel jälgi kindlasti kõiki sõnumis olevaid instruktsioone! 

 

outeavitus

 

Ohusireenid

Ohusireenidega teavitatakse elanikke siis, kui inimese elule on vahetu oht. 

Sellised olukorrad on:

  • suurõnnetused ja hädaolukorrad (näiteks õnnetus ohtlike kemikaalidega)
  • sõjaline oht

Kuidas ohusireenide käivitumise korral tegutseda?

Sireeni käivitumise korral peab inimese käitumine olema teadlik - varju, otsi lisainfomatsiooni ja käitu saadud juhiste järgi!

  • Varju esimesel võimalusel siseruumi, kui on läheduses tähistatud varjumiskoht, mine sinna.
  • Ohu piirkonnas viibivatele inimestele saadetakse ka SMS (EE-ALARM), mis on varustatud käitumisjuhistega.
  • Lisaks edastatakse informatsiooni raadiost (Vikerraadio ja Raadio 4), veebis (www.kriis.ee), sotsiaalmeediakanaleid (näiteks Päästeameti Twitter ja Facebook).
  • Vajadusel kasutatakse ka valjuhääldeid ja ukselt uksele teavitamist.
  • Lisainfot saab riigiinfo telefonilt 1247 (kasuta seda, kui vajad lisaks käitumisjuhistele infot).

Sireenidel põhinev ohuteavituse süsteem paigaldatakse 22 asulasse: Tallinna ja selle lähiümbruse tiheasustusse, Tartusse, Narva, Pärnusse, Võrru, Paldiskisse, Sillamäele, Tapale, Jõhvi, Kohtla-Järvele, Maardusse (sh Muugale), Rakverre, Valka, Keilasse, Viljandisse, Jõgevale, Põlvasse, Raplasse, Kärdlasse, Kuressaarde, Haapsallu, Paidesse. 

võrgustik

Mida saad teha, et ohuteavitus sinuni jõuaks?

  • Hoia ennast iga päev uudistega kursis.
  • Varu patareidel töötav raadio, et saaksid infot ka olukorras, kus elektroonsed kanalid ei tööta.
  • Selgita välja, kas elad või töötad piirkonnas, kus elanikke teavitatakse ohust sireenide abil (näiteks ohtliku ettevõtte piirkonnas; https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/paasteamet_ohtvesi). Ohtlikud ettevõtted ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted on kohustatud õnnetuse korral avalikkust teavitama.
  • Tutvu ohuteavituse märguannete tähenduste ja käitumisjuhistega kohtades, kus sagedamini viibid (töökoht, õppeasutus, kaubanduskeskus, spordiklubi, meelelahutusasutus jne), ning reisil olles (laev, lennuk, hotell jne).
  • Jälgi kriisiolukordade lahendamist juhtivate asutuste sotsiaalmeediakanaleid, et neilt ohu korral kohe teateid saada.
  • Tutvu ohtlike ettevõtete sireenide tähendustega:
    • Üldhäire signaali kasutatakse kõigi ohtude puhul. Minutipikkust tõusvat ja langevat heli korratakse 30-sekundilise pausi järel vähemalt kolm korda.
    • Üldhäire lõpu signaal tähendab, et oht on möödas.
    • Testsireen tähendab, et häiresignaali testitakse ning inimestele kohustuslikke tegevusi ei järgne. See on ühtlane pidev heli kestusega kuni seitse sekundit.