Varjumine ja evakuatsioon

Üldised käitumisjuhised kriiside korral

Mida tähendab varjumine?

Varjumine tähendab inimeste elu ja tervise kaitsmiseks nende kiiret paiknemist ohustatud alal asuvasse siseruumi. Kui inimesed juba on mingis hoones sees, siis tuleb neil sinna ka jääda (nt kodu, töökoht, kool) ning järgida edasisi juhiseid (püsida akendest eemal jne).

Varjumine on vajalik õhurünnaku korral, aga ka näiteks lahingutegevuse korral linnas/tiheasustusalal või radioaktiivse saaste või keemilise aine levimise korral.

* Avalikud varjumiskohad on märgistatud spetsiaalse tsiviilkaitse/elanikkonnakaitsemärgiga (sinine kolmnurk oranžil taustal)

*Avalikud varjumiskohad on mõeldud ohu korral kõigile abivajajatele

*Tsiviilkaitse eesmärgil kasutatavate ehitiste, vahendite ning tsiviilelanikkonna jaoks ette nähtud varjenditena kasutatavaid objekte ei või hävitada ega rünnata. Selle tähistusega objektide või hoonete ründamine sõjalisel eesmärgil võrdub sõjakuriteoga.

Avalikud varjumiskohad:

Tallinnas

Tartus

Pärnus

Kuhu ma saan varjuda?

Sõjaolukorra puhul satuvad peamise tule alla strateegilised punktid (linnad). Sestap on sellistes oludes võimalusel mõistlik linnast ära sõita, maapiirkondades on tsiviilisikul sel juhul ohutum olla kui linnas.

Kui maapiirkonda pole aga võimalik minna, siis sobib avalikuks varjumiskohaks eelkõige rünnaku või radioaktiivse saaste korral hoone, rajatis või osa sellest, mis asub maa all, on raudbetoonist ja ilma akendeta (nagu näiteks maa-alused parklad, tunnelid).

Eluhoone kelder on esimene koht, kuhu kodus olev inimene saab vajadusel varjuda. Samas on kasulik teada, et parem varjumiskindlus on paneelmaja raudbetoonist maa all asuv kelder. Puidust majade või ühepere eramute korral on mõistlikum ohu korral liikuda ohutusse piirkonda, sest need hooned ei sobi varjumiseks.

Eeldus on aga see, et ta pääseb keldrisse ning et kelder on tehnilises mõttes korras – et oleks piisavalt kandvaid vaheseinu, mis vähendab varisemise võimalust. Ideaalis võiks keldril olla mitu väljapääsu. See, et kelder oleks prahist ja tarbetust kraamist vaba, on oluline ka tuleohutuse aspektist.

Mitmetes elamurajoonides on säilinud ka maa-aluseid parkimishooneid, mida saab vajadusel samuti varjumispaigana kasutada. Samuti on suure mahutavusega kaubanduskeskuste maa-alused parklad ning maa-alused tunnelid linna eri paigus.

Kui ma olen näiteks Tallinna kesklinnas, aga kodu on mujal ja sinna ei jõua minna, siis kuhu saan varjuda?

Jälgida tuleb ametkondade edastatud käitumisjuhiseid. Kui ametiasutused on andnud käsu varjuda ning inimene juba on kusagil hoones – kodus, koolis, tööl või kas või poes –, siis tuleb sinna jääda.

Tänaval olles, tuleb varjuda lähimasse võimalikku varjumiskohta. Koha valikul lähtuda põhimõttest, et hea varjumiskoht on maa all, raudbetoonist ja ilma akendeta. Selleks on sobilikud majade keldrid, maa-alused parklad, tunnelid jne.

Paljude majade keldrid on ehitatud eluruumideks või sootuks korrast ära. Kas need sobivad ka varjumiseks?

Kelder on varjumispaigana igal juhul turvalisem kui tuba. Suurem osa keldritest asubki pooleldi maa all, teine pool ehitisest on nn sokkel. Ideaalis peaks ruum olema akendeta, aga juhul, kui keldris siiski on aken, tuleb see korralikult kinni teipida ja barrikadeerida nii seest kui väljast, et vähendada lööklainega lendavaid kilde.

Kuidas ma tean, et mul tuleb varjuda? Kas meil on ka sireenid?

Ühtset üle-eestilist ohusireenide võrgustikku meil praegu ei ole, kuid Päästeamet loob praegu sireenidel põhinevat ohuteavitussüsteemi suurematesse asulatesse. Lisaks võetakse kasutusele asukohapõhise teavituse süsteem ehk elanikele saadetakse ohu korral SMS.Lisaks on teavitamisel võimalik kasutada alarmsõidukite sireene.

Elanikkonna teavitamisel on väga oluline roll Eesti Rahvusringhäälingu kanalitel, kes edastavad elanikkonna jaoks eluliselt olulist operatiivset infot.Varjumisel tuleb enda läheduses hoida mobiiltelefon koos laadijaga, et saada edasisi juhiseid. Käepärast tasub hoida laetud akupank.

Kuidas ma tean, et ohuolukord on möödas ja võin taas välja tulla?

Operatiivset infot edastatakse Eesti Rahvusringhäälingu kanalitest, Ole Valmis rakendusest, riigi sotsiaalmeedia kanalitest.

Kui mul tuleb varjuda, siis kuidas ma saan toitu/vett/ravimeid?

Igaüks peab hoolitsema selle eest, et tal on pere jaoks olemas vajalik 7 päeva kriisivaru juhuks, kui tavapärane elu peaks mingil põhjusel olema häiritud. Oluline on meeles pidada, et kriisivarus oleks olemas piisav kogus vett, toitu, ravimeid (sh retseptiravimid) ja esmaabitarbeid, aga ka elektriühenduseta töötavaid valgus- ja sidevahendeid. Kriisivarude komplekteerimise juhise leiab igaüks SIIT.

Kui mul tuleb varjuda kodust eemal olles, siis kuidas ma saan toitu/vett/ravimeid?

Varjumine on lühiajaline ning sellisel puhul keegi toitu ja vett ei too. Kui võimalik, võiks ise kaasa võtta joogivett ning midagi süüa.

Kui ohuolukord kestab nii pikalt, et mu varud ammenduvad või mul polegi varusid, mis ma siis teen?

Kui oht muutub pikaajalisemaks, siis evakueeritakse inimesed punktidesse, mis on varustatud esmavajalikuga.

EVAKUATSIOON

  • KOOSTA HÄDAVAJALIKE ASJADE NIMEKIRI!
  • PAKI EVAKUATSIOONIKOTT!
  • JÄRGI AMETKONDADE JUHISEID!
  • VÕIMALUSEL LAHKU OHTLIKUST KOHAST JA PEATU LÄHEDASTE JUURES!

Evakuatsioon on inimeste elu ja tervise kaitseks nende ohtlikust kohast turvalisemasse paika suunamine või
ümberpaigutamine.

  • Evakuatsiooni korral pole piisavalt aega pakkida kõiki vajalikke asju kodust eemal viibimiseks. Mõtle läbi, mida sina ja su pereliikmed kõige rohkem vajavad, et kodust eemal hakkama saada.
  • Koosta meelespea, mille alusel saad vajalikud asjad kiiresti kaasa pakkida. Esmatähtsad vahendid tuleb eelnevalt läbi mõelda ja varuda. Vt peatükk „Minu meelespea evakuatsiooniks”.
  • Soeta asjad, mis on kodusest varustusest puudu.
  • Mõtle koos lähedaste või tuttavatega läbi, kuidas saate pikalt kestva kriisi korral üksteisele ajutist peavarju pakkuda. Tehke selleks koos ettevalmistusi.
  • Hoia alati oma sõiduki kütusepaak vähemalt poolenisti täis. Varu autosse teedeatlas.

Varjumine - mis ja kuidas?

Mida tähendab varjumine?

Varjumine tähendab inimeste elu ja tervise kaitsmiseks nende kiiret paiknemist ohustatud alal asuvasse siseruumi. Kui inimesed juba on mingis hoones sees, siis tuleb neil sinna ka jääda (nt kodu, töökoht, kool) ning järgida edasisi juhiseid (püsida akendest eemal jne).

Varjumine on vajalik õhurünnaku korral, aga ka näiteks lahingutegevuse korral linnas/tiheasustusalal või radioaktiivse saaste või keemilise aine levimise korral.

  • Avalikud varjumiskohad on märgistatud spetsiaalse tsiviilkaitse/ elanikkonnakaitsemärgiga (sinine kolmnurk oranžil taustal)
  • Avalikud varjumiskohad on mõeldud ohu korral kõigile abivajajatele
  • Tsiviilkaitse eesmärgil kasutavate ehitiste, vahendite ning tsiviilelanikkonna jaoks ette nähtud varjenditena kasutatavaid objekte ei või hävitada ega rünnata.
  • Selle tähisega märgistatud objektide või hoonete ründamine sõjalisel eesmärgil võrdub sõjakuriteoga

Kuhu ma saan varjuda?

Sõjaolukorra puhul satuvad peamise tule alla strateegilised punktid (linnad). Sestap on sellistes oludes võimalusel mõistlik linnast ära sõita, maapiirkondades on tsiviilisikul sel juhul ohutum olla kui linnas.

Kui maapiirkonda pole aga võimalik minna, siis sobib avalikuks varjumiskohaks eelkõige rünnaku või radioaktiivse saaste korral hoone, rajatis või osa sellest, mis asub maa all, on raudbetoonist ja ilma akendeta (nagu näiteks maa-alused parklad, tunnelid).

Eluhoone kelder on esimene koht, kuhu kodus olev inimene saab vajadusel varjuda. Samas on kasulik teada, et parem varjumiskindlus on paneelmaja raudbetoonist maa all asuv kelder. Puidust majade või ühepere eramute korral on mõistlikum ohu korral liikuda ohutusse piirkonda, sest need hooned ei sobi varjumiseks.

Eeldus on aga see, et ta pääseb keldrisse ning et kelder on tehnilises mõttes korras – et oleks piisavalt kandvaid vaheseinu, mis vähendab varisemise võimalust. Ideaalis võiks keldril olla mitu väljapääsu. See, et kelder oleks prahist ja tarbetust kraamist vaba, on oluline ka tuleohutuse aspektist.

Mitmetes elamurajoonides on säilinud ka maa-aluseid parkimishooneid, mida saab vajadusel samuti varjumispaigana kasutada. Samuti on suure mahutavusega kaubanduskeskuste maa-alused parklad ning maa-alused tunnelid linna eri paigus.

Kui ma olen näiteks Tallinna kesklinnas, aga kodu on mujal ja sinna ei jõua minna, siis kuhu saan varjuda?

Jälgida tuleb ametkondade edastatud käitumisjuhiseid. Kui ametiasutused on andnud käsu varjuda ning inimene juba on kusagil hoones – kodus, koolis, tööl või kas või poes –, siis tuleb sinna jääda.

Tänaval olles, tuleb varjuda lähimasse võimalikku varjumiskohta. Koha valikul lähtuda põhimõttest, et hea varjumiskoht on maa all, raudbetoonist ja ilma akendeta. Selleks on sobilikud majade keldrid, maa-alused parklad, tunnelid jne.

Paljude majade keldrid on ehitatud eluruumideks või sootuks korrast ära. Kas need sobivad ka varjumiseks?

Kelder on varjumispaigana igal juhul turvalisem kui tuba. Suurem osa keldritest asubki pooleldi maa all, teine pool ehitisest on nn sokkel. Ideaalis peaks ruum olema akendeta, aga juhul, kui keldris siiski on aken, tuleb see korralikult kinni teipida ja barrikadeerida nii seest kui väljast, et vähendada lööklainega lendavaid kilde.

Kuidas ma tean, et mul tuleb varjuda? Kas meil on ka sireenid?

Ühtset üle-eestilist ohusireenide võrgustikku meil praegu ei ole, kuid Päästeamet loob praegu sireenidel põhinevat ohuteavitussüsteemi suurematesse asulatesse. Lisaks võetakse kasutusele asukohapõhise teavituse süsteem ehk elanikele saadetakse ohu korral SMS.Lisaks on teavitamisel võimalik kasutada alarmsõidukite sireene.

Elanikkonna teavitamisel on väga oluline roll Eesti Rahvusringhäälingu kanalitel, kes edastavad elanikkonna jaoks eluliselt olulist operatiivset infot.Varjumisel tuleb enda läheduses hoida mobiiltelefon koos laadijaga, et saada edasisi juhiseid. Käepärast tasub hoida laetud akupank.

Kuidas ma tean, et ohuolukord on möödas ja võin taas välja tulla?

Operatiivset infot edastatakse Eesti Rahvusringhäälingu kanalitest, Ole Valmis rakendusest, riigi sotsiaalmeedia kanalitest.

Kui mul tuleb varjuda, siis kuidas ma saan toitu/vett/ravimeid?

Igaüks peab hoolitsema selle eest, et tal on pere jaoks olemas vajalik 7 päeva kriisivaru juhuks, kui tavapärane elu peaks mingil põhjusel olema häiritud. Oluline on meeles pidada, et kriisivarus oleks olemas piisav kogus vett, toitu, ravimeid (sh retseptiravimid) ja esmaabitarbeid, aga ka elektriühenduseta töötavaid valgus- ja sidevahendeid. Kriisivarude komplekteerimise juhise leiab igaüks SIIT.

Kui mul tuleb varjuda kodust eemal olles, siis kuidas ma saan toitu/vett/ravimeid?

Varjumine on lühiajaline ning sellisel puhul keegi toitu ja vett ei too. Kui võimalik, võiks ise kaasa võtta joogivett ning midagi süüa.

Kui ohuolukord kestab nii pikalt, et mu varud ammenduvad või mul polegi varusid, mis ma siis teen?

Kui oht muutub pikaajalisemaks, siis evakueeritakse inimesed punktidesse, mis on varustatud esmavajalikuga.

Avalike varjumiskohtade nimekiri

Avalikud varjumiskohad eesti suuremates linnades:

Tallinnas

Tartus

Pärnus

Soovituslikud vahendid evakuatsiooniks

  • Toit ja joogivesi – hästi säiliv ja valmistamist mittevajav toit (konservid, kuivikud, pähklid, maiustused jmt) ning vesi vähemalt üheks ööpäevaks
  • Suu- ja kehahügieeni tarbed
  • Esmaabivahendid ja ravimid
  • Taskulamp ja varupatareid
  • Kaasaskantav raadio, varupatareid, akupank või muu laadimisseade
  • Magamiskott või tekk
  • Muud olulised vahendid (taskunuga, konserviavaja, tikud, toidunõud, söögiriistad jne)

Kuidas evakuatsiooni korral tegutseda?

  • Järgi evakuatsiooni läbi viivate ametkondade juhiseid ohtlikust piirkonnast lahkumiseks ning evakuatsioonikohtadesse jõudmiseks. Nende suunised põhinevad reaalse ohu hinnangul.
  • Võta kaasa esmavajalikud asjad:
    • eelnevalt pakitud evakuatsioonivahendid, vt Soovituslikud vahendid evakuatsiooniks.
    • ID-kaart, pangakaart, sularaha, mobiiltelefon koos laadijaga;
    • laste dokumendid, toit, hügieenitarbed, riided ja lemmikmänguasjad;
    • pikaajalise ehk üle 12 tunni kestva evakuatsiooni korral magamisasjad, lisariided ja toit kuni kolmeks päevaks.
  • Riietu vastavalt ilmastikutingimustele.
  • Kodust lahkudes:
    • lülita välja elekter;
    • sulge aknad ja lukusta uksed;
    • kontrolli, kas naabrid on evakueerimisest teadlikud, paku neile abi;
    • taga lemmikloomade turvalisus ja heaolu eemaloleku ajaks.
  • Iseseisval evakueerumisel kasuta teid, mida meedia teatel lubab kasutada politsei.
  • Kui vajad evakueerumisel abi, anna sellest evakuatsiooni läbiviijatele teada. Inimestele, kes viibivad ohtlikul alal ja vajavad täiendavat abi, korraldatakse transport ja ajutine majutuskoht. Evakuatsiooni läbiviijad püüavad leida üles kõik abivajajad.
  • Ära mine koju tagasi enne, kui saad ametliku kinnituse, et see on turvaline.

Tasub teada

  • Kõige kiiremini saab evakuatsiooni korraldada ja inimeste heaolu tagada siis, kui osa inimesi leiab ise lähedaste juures ajutise majutuskoha ning liigub sinna iseseisvalt. Siis saavad ametkonnad pöörata enam tähelepanu inimestele, kes vajavad rohkem kõrvalist abi.
  • Kui sul on kodus lemmikloom, mõtle läbi võimalused iseseisvaks evakueerumiseks ja majutumiseks – ametlikesse evakuatsioonikohtadesse lemmikloomi ei lasta, kuna seal puuduvad neile sobivad tingimused.