Kuidas läks esimene ohuteavituse käivitamine?
Eesti testis 14. mail esimest korda ohuteavituse terviksüsteemi nimega EE-ALARM.
Mis läks hästi?
- Esimest korda saime testida terviklikku ohuteavitussüsteemi. Käivitusid kõik peamised teavitamiskanalid: ERRi tele- ja raadiokanalid, "Eesti äpp", "Ole valmis!" äpp, SMS-teavitused ning sireenid.
- SMS-teavitused jõudsid mõlemal korral ligi 1,5 miljoni seadmeni.
- Kaitsevägi ja päästeamet said harjutada koostööprotsesse, mis toimisid tõhusalt.
- Märkasime, et inimeste teadlikkus erinevatest teavitamiskanalitest ja nende kasutamisest on märgatavalt kasvanud – suur aitäh kõigile, kes andsid tagasisidet ja aitasid kaasa!
Millised on õpikohad?
- Suures mahus SMS-teavituste edastamine võtab aega. Uurime võimalusi, kuidas info saaks jõuda inimesteni veelgi kiiremini.
- Äppide kaudu teavitamine oli ebaühtlane. Nii "Ole valmis!" kui ka "Eesti äpp" edastasid teated, kuid esines viivitusi. Riigi Infosüsteemi Amet ja Naiskodukaitse tegelevad põhjuste väljaselgitamise ja lahendamisega.
- Sireenivõrgus esines tõrkeid: 62% sireenidest käivitusid õigel ajal, 10% hilinesid ja 28% ei käivitunud üldse.
- Lisaks töötasid sireenid vaid 72% planeeritud helitugevusest (eesmärk oli 90%). Käivitumisprobleemide põhjused olid valdavalt tarkvaralised – nende kõrvaldamine on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (SMIT) prioriteet.
- Tegeleme põhjaliku analüüsiga – nii riist- kui tarkvaralised kitsaskohad on juba kaardistamisel.
Kuidas edasi?
- Õppisime, et üks test aastas on liiga vähe. Peame teste korraldama sagedamini ja ka osade kaupa.
- Täname kõiki, kes oma tagasisidet jagasid – vastanuid on pea 2 000. Teie panus aitab süsteemi töökindlamaks teha.
- Sireenide käivitusandmed ja piirkondlik info avaldatakse pärast põhjaliku analüüsi valmimist.
- Kriisi ajal on õppimiseks hilja. Meie eesmärk on testida ja täiustada süsteemi seni, kuni kõik töötab täpselt nii, nagu peab.