EE-ALARMi esimene üleriigiline test tõi välja tehnilised tõrked, kuid kiirendab kriisivalmiduse arendamist

14. mai ohuteavituse test andis hädavajalikku teavet süsteemi toimimise kohta ning selle abil tuvastati mitu probleemi, mis väiksemas testis poleks ilmnenud. Siseministeerium, Päästeamet, Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus (SMIT), Häirekeskus ja mitmed teised asutused on viimase kuu jooksul süvitsi analüüsinud sireenivõrgustiku toimimist ning viivitamatu ohuteavituse kanalite töökindlust ja valikuid. Ühiselt tõdeti, et kitsaskohad tuleb lahendada enne kriisi, sest kriisi ajal on õppimiseks hilja.

Miks oli süsteemi ja selle elementide ulatuslik test hädavajalik?

• Iga tehniline süsteem vajab põhjalikku häälestamist ja testimist.
• Inimeste teadlikkus ohuteavituse kanalitest ja nende eripäradest paranes märgatavalt, kuid avalikkuse teavitamist tuleb jätkata.
• Esile tuli mitmeid probleeme, mida saab tuvastada üksnes reaalse ja üleriigilise testimise käigus. Väiksemamahulistes testides ei oleks need kitsaskohad ilmselt nähtavale tulnud.
• Õppus andis väärtuslikku kogemust olemasolevate lahenduste hindamiseks ja uute arenduste edasi arendamiseks.
• Test võimaldas kontrollida süsteemi toimimist maksimaalse ulatusega Eesti kontekstis, nii elanike hulga kui ka kanalite põhiselt.

Kuidas liigutakse EE-ALARMi testimisega edasi?

• Peame EE-ALARMi testimisi praegu tegema tihedamini. Katsetamist tuleb jätkata nii kogu süsteemi kui ka kanalite kaupa.
• Hetkel on Riigikogus menetluses uus seaduse eelnõu, mis annab Päästeametile õiguse läbi viia testimisi. Testimiste sagedus aastas sõltub Riigikogu otsusest.

Sireenivõrgustik

Sireenivõrgustiku esimene etapp valmis selle aasta kevadel. Juunikuuks hõlmab see 121 sireeniposti 22 suuremas linnas ja nende lähialadel, katab ligikaudu 65% elanikkonnast.

Testimisel selgus:

• Tootjaga koostöös tehtud detailne analüüs näitas, et kuigi esialgne diagnostika näitas, et 84 sireeniposti võtsid vastu käivitusteate, aktiveerus neist õigel ajal või hilinemisega kokku 70.
• 47 posti ei saanud käivitussignaali, kuna juhtmoodul oli vigane. Tootja analüüsi järgi oli põhjuseks defektsed kiibid, mis on seotud COVID-19 perioodi ülemaailmsete tarneraskuste ja kvaliteediprobleemidega.
• Helitugevuse raskused tulenesid nii helifailist kui ka tarkvarast, mis uuendamisel automaatselt vähendas helitaset. See pakkus väärtuslikku kogemust seadistamiseks.

Millised parendustööd on ees?

• Kõik juhtmoodulid – nii need, millega testimisel probleeme esines, kui ka ülejäänud – vahetatakse välja tootja kulul. Juhtmoodulite vahetus on alanud ning augustiks on kogu sireenivõrgu elektroonika vahetatud.
• Eesmärk on viia kogu sireenivõrk täielikku töövalmidusse 2025. aasta septembriks.
• Väikesemahulisi teste viiakse läbi iganädalaselt. Selle aasta sügisel on kavas avalik sireenide testimine koos ohuteavituse heliga üle terve riigi.

SMS-sõnumid

Ohuteavituse testi raames katsetas riik esmakordselt ka keele-eelistusi arvestavat ohualapõhist SMS-sõnumit. Kokku saadeti 1,5 miljonile adressaadile ligi 5 miljonit sõnumit – üks enne ja teine pärastlõunal. Ilma arenduseta oleks sama hulga inimeste teavitamiseks olnud vaja saata ligi 25 miljonit sõnumit, mis oleks läinud 90 000 euro asemel maksma ligi pool miljonit eurot.

Test näitas:

• Keele-eelistust arvestavad SMS-id sobivad hästi piirkondlike ja mitteajakriitiliste ohtude teavitamiseks, kus tähtsaim on käitumisjuhis.
• Sõnumis leviku kiirus sõltub teate pikkusest ja adressaatide arvust. Näiteks piirkonnas, kus elab paarkümmend tuhat inimest, jõuab teavitus 95% elanikeni minutiga või kiiremini.
• Osad kasutajad said SMS-i sekunditega, teised aga alles kümnete minutite jooksul.
• Mitte-ladina tähtede (nt kirillitsa, või Õ, Š, Ž) kasutamine suurendab sõnumi mahtu, saatmiskulusid ning aeglustab kättesaamist. Keele-eelistuse süsteem aitas seda vältida.

Edasised plaanid

• Kiiremaks ohuteavituseks plaanib Siseministeerium liikuda edasi Cell Broadcast tehnoloogia arendamisega – see on mobiilsidevõrgu baasil toimiv lahendus, mis on kasutusel ka paljudes teistes riikides.
• Cell Broadcast võimaldab ohuteate saatmist nutitelefonidesse sekunditega ja suudab vajadusel telefoni vaigistuse üle kirjutada. Kasutajad ei pea selleks rakendusi alla laadima.
• Paralleelselt töötatakse välja ka niinimetatud taskusireenide järgmise põlvkonna lahendusi, mis tuginevad ringhäälingu- ja satelliitvõrkudele ning tagavad süsteemi toimimise erinevates sideoludes.

Mobiilirakendused

Nagu paljudes teistes Euroopa riikides, aga ka Ukrainas ja Iisraelis, on kestva kriisi korral oluline roll toimival kriisirakendusel. Seetõttu jätkub mobiilirakenduste arendus samuti teiste kanalite kõrval aktiivselt.

Ohuteavituse kohta saad täpsemalt lugeda siit lingilt.