Rahvusvahelised relvakonfliktid

Tegutsemine erinevates kriisiolukordades

Järgi juhiseid, kui kuuled või näed lahingutegevust, relvarünnakut, tulistamist, plahvatust või vaenlase võitlejaid. Või kui antakse välja ametlik hoiatus alanud relvakonflikti kohta.

Igal Eesti kodanikul on õigus osutada põhisedusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.

Tsiviilisikuna lahingutegevuse piirkonnas

OHUMÄRGID

Kuuled või näed ametlikku hoiatust alanud relvakonfliktist.
Kuuled või näed lahingutegevust, relvastatud rünnakut, tulistamist, plahvatusi.
Näed vaenlase võitlejaid.

Kuidas käituda relvakonflikti piirkonnas, kus ei toimu vahetut lahingutegevust?

Jälgi regulaarselt uudiseid usaldusväärsetest infokanalitest (eelkõige avalik-õiguslik ringhääling, nt ERR, BBC). Kontrolli üle tundmatutest allikatest tulev info.
Ole valmis oluliste teenuste (näiteks elekter, vesi, andmeside jne) katkemiseks. Varu koju vajalikud vahendid iseseisvaks hakkamasaamiseks - vaata peatükk „Kodused varud ja abivahendid”.
Täida ametivõimude (näiteks politsei, päästjate, kaitseväelaste) korraldusi ja neid toetavate liitlasvägede suuniseid. Elanike kaitsmiseks võidakse sõltuvalt ohust anda korraldus evakueerumiseks, suunised varjumiseks või kehtestada liikumispiiranguid. Vt peatükk „Evakuatsioon“
Ringi liikudes kanna alati isikut tõendavad dokumendid ja nende koopiad endaga kaasas.
Võimalusel liigu vaid valgel ajal.
Ära jäta lapsi järelevalveta.
Aita abivajajaid, sealhulgas haigeid ja eakaid inimesi.
Hoidu kokkupuutest vaenlase sõduritega ning ära pane oma elu ohtu provotseeriva käitumisega (näiteks avalik filmimine või pildistamine, sihtimine relvataolise esemega, avaliku vastumeelsuse näitamine).
Ära puutu mahajäetud relvi või lahingmoona ega ühtegi muud võõrast eset, sest need võivad olla maskeeritud lõhkeseadeldised või muidu ohtlikud.
Hoidu kohtadest, mis võivad olla mineeritud, näiteks mahajäetud hooned ja sillad. Liigu võimalusel tervena säilinud kõvakattega teedel, mida on keerukam märkamatult mineerida.

TASUB TEADA

Kui sul on enesekaitseks soetatud isiklik relv, pea meeles, et seda on ka relvakonflikti ajal õigus kasutada vaid enda, oma pere ja kodu kaitsmiseks. Muu kasutamine võib teha sinust sihtmärgi või kurjategija.
Ära kanna laigulist riietust, maskeerimisriietust ega nähtaval kohal relvi, sest siis võidakse sind pidada sõduriks.
Ära levita informatsiooni (näiteks fotod, videod, tekstid) Eesti ja liitlaste sõdurite tegevuse ja asukoha kohta. Seda infot võivad kasutada vastase luureüksused, mis paneb Eesti kaitsjad ohtu. Küll aga jaga infot Eesti ja liitlaste sõduritega, kui sõdurid tulevad seda küsima.

Kuidas lahingutegevuse ajal ohtlikus piirkonnas tegutseda

Tulistamise korral varju ja peida end.
Kui viibid tulistamist kuuldes õues, ära jookse, vaid visku viivitamata maha, kata pea ja kael kätega. Hoia end nii madalal vastu maad, kui vähegi saad, ja püsi selles asendis, kuni tulistamist enam kuulda ei ole.
Kui tulistamine lakkab, varju esimesel võimalusel siseruumidesse (vt peatükk „Varjumine siseruumidesse“) või muusse varjet pakkuvasse ohutumasse kohta, näiteks kraavi.
Sõdureid märgates ära lähene neile, sest võid sattuda sihtmärgiks või juhusliku kuuli ohvriks.
Kui satud kontrollpunkti või puutud kokku patrulliga, jää rahulikuks, allu korraldustele ja ole valmis enda tuvastamiseks.
Kui viibid tulistamist või tulevahetust kuuldes siseruumides, ära mine akende juurde, kustuta tuled ja varju akendeta ruumi, näiteks vannituppa või esikusse.
Ära puutu ühtegi võõrast eset – need võivad olla maskeeritud lõhkeseadeldised või muidu ohtlikud.
Kui oled evakueerunud ja sinu elukoht asub lahingutegevuse piirkonnas või on vaenlase vägede käes, ära püüa koju naasta.

Õhurünnak ja suurtükituli

OHUMÄRGID

Kuuled või näed ametlikku õhurünnaku hoiatust.
Näed sõjalennukeid ja lahingukoptereid.
Näed plahvatust või kuuled selle helisid.

Kuidas valmistuda võimalikuks õhurünnakuks ja suurtükituleks?

Täida ametivõimude korraldusi. Elanike kaitsmiseks võidakse sõltuvalt ohust anda korraldus evakueerumiseks, suunised varjumiseks või kehtestada liikumispiirangud.
Valmistu evakueerumiseks (vt peatükk „Evakuatsioon“):
- leia ohupiirkonnast eemal ja soovitatavalt linnast väljas asuv koht, kuhu saad vajadusel minna;
- hoia hädavajalikud esemed (sh dokumendid, väärisesemed) pakitult.
- kui sul endal ei ole võimalik evakueerumiseks sobilikku kohta leida, selgita välja, kus asuvad ametlikud evakuatsioonikohad.
Valmistu siseruumidesse varjumiseks (vt peatükk „Varjumine siseruumidesse“):
- leia sobiv varjumiskoht maapinnast allpool olevas keldris või muus akendeta siseruumis;
- eelista väiksemaid ruume, nende laed kannavad paremini;
- tee selgeks, millised on ruumis kandvad seinad. Püsi pommirünnaku korral nende juures;
- hoia pakituna evakuatsioonikott ja siseruumidesse varjumiseks vajalikud asjad;
- pane valmis tulekustuti, labidas ja kang, et varingu korral end paremini päästa.
Kinnita akendele teibiga kile või prügikotid ning tõmba ette rulood või kardinad. Siis ei paista valgus välja ning plahvatuse korral ei lenda klaasikillud tuppa.
Kui sul on aega, vahendeid ja oskusi, toesta vahelagesid puuprussidega ning kata aknaavad seestpoolt liivakottidega või suuremate katetega.
Oluline on, et kodu vastupidavuse tõstmiseks tehtavad tööd ei oleks väljastpoolt nähtavad, siis on väiksem tõenäosus muutuda sihtmärgiks.

Kuidas tegutseda õhurünnaku hoiatuse korral?

Tegutse läbimõeldult ning ära lase paanikal võimust võtta.
Võimalusel sulge gaasi- ja veekraanid, lülita välja elekter ja kustuta tuli kaminas või ahjus, et hoida ära tulekahjud ja lekked.
Tee aknad lahti, sest see vähendab ohtu, et aknad ülerõhu tõttu purunevad.
Kustuta valgus, sealhulgas küünlad ja taskulambid, tõmba akendele kardinad ette ning lükka võimalusel akende ette mõni mööbliese või külmkapp, et kaitsta end kildude eest.
Võimalusel varju keldrisse või akendeta siseruumi. Võta kaasa evakuatsioonikott, tulekustuti, labidas ja kang.
Hoiata naabreid ja lähedasi.

Kuidas tegutseda õhurünnaku korral?

Väljas olles varju lähimasse siseruumi või kaitset pakkuvasse kohta. Selleks sobib kraav, süvend maapinnas või betoonkonstruktsioon.
Autoga sõites peatu lähima varjumiskoha juures (näiteks kraav, kivimaja, mets), välju autost ja varju.
Visku viivitamata maha, kata pea ja kael kätega ning suru kannad kokku, et vähendada võimalust saada killuhaavu.
Kui oled siseruumis, kus on olemas kelder, mine sinna. Kui keldrit ei ole, mine esimesele korrusele ning leia võimalusel akendeta ruum. Ära kasuta lifti.
Varjumisel istu põrandal ning püsi kandvate seinte ääres. Hoia eemale akendest. Kui varjud aknaga ruumi, püsi aknaga sama seina ääres, kuid mitte akna all, et vältida kildudest saadavaid vigastusi.
Võimalusel kaitse end mööbli taha või tugeva laua alla varjudes.
Kui hoone süttib või muutub varisemisohtlikuks, välju sellest ning leia kohe mõni teine sobiv hoone.

Kuidas tegutseda, kui oled jäänud rusude alla?

Säilita rahu ning tegutse kaalutletult.
Tee kõiki liigutusi ettevaatlikult, et vältida varisenud materjali liikumist.
Vabasta rusude alt ettevaatlikult käed ja jalad.
Hinga läbi riide, et kaitsta hingamisteid tolmu eest.
Kontrolli, kas said vigastada ning peata verejooks(ud) riide või käe haavale surumisega.
Kui saad liikuda, otsi väljapääsu või varju vastupidavamasse kohta, näiteks kandvate seinte äärde või ukseavadesse.
Ära liiguta purunenud talasid, telliseid või muid rususid – võimalik, et need toetavad suurt hulka kiviprahti sinu kohal ning toe kaotanud mass võib sind enda alla matta.
Püüa hõigates või ringi vaadates selgeks teha, kas läheduses on veel teisi inimesi.
Võimalusel joo ja söö.
Hoia end soojas ja kägaras.
Kui oled varisenud materjali all kinni, liiguta regulaarselt sõrmi ja varbaid, et parandada vereringet.
Säilita positiivne meel lähedastele mõeldes. Abi saamine võib võtta aega, ära kaota lootust.
Kui kuuled, et lahingutegevus on lõppenud, püüa enda olemasolust teada anda. Päästetööd võivad viibida.

Käitumine vaenlase poolt okupeeritud alal

Okupatsioon tähendab riigi või selle osa hõivamist teise riigi relvajõudude poolt. Okupatsiooni ajal on riigi territoorium vaenlase kontrolli all ning selle esindajad üritavad kehtestada ennast ametliku võimuna, üritades võita kohaliku elanikkonna toetust ja usaldust ning hoides neid samal ajal infosulus. Okupatsiooniga kaasneb reeglina intensiivne propaganda, provotseerimine kaasmaalaste reetmisele ja vägivallale, tsiviilelanikkonna ulatuslik represseerimine ning kuritegevuse kasv.

TASUB TEADA

Eesti julgeolekupoliitika siht on omariikluse ja selle järjepidevuse säilitamiseks ennetada ja tõkestada ohte ning vajaduse korral kiiresti ja paindlikult neile vastu astuda. Eesti kaitseb end igal juhul ja kui tahes ülekaaluka vastase vastu. Kui riik kaotab ajutiselt kontrolli osa oma territooriumi üle, siis osutavad Eesti kodanikud sellel alal vastasele organiseeritud vastupanu. See põhimõte on kirjutatud ka Eesti julgeolekupoliitika alustesse.

Ole valmis elutähtsate teenuste katkemise või kaupade kättesaadavuse vähenemise korral pikaajaliselt hakkama saama. Varu võimalusel vett, toitu ja muud vajalikku. Tutvu iseseiseva hakkamasaamisega elutähtsate teenuste katkemisel ja vt ka peatükk „Kodused varud ja abivahendid”)
Tee endale selgeks, millised abi saamise kohad toimvad: haigla, kiirabi, päästeasutused jne.
Tee koostööd teiste samasse piirkonda jäänud inimestega, et koos paremini hakkama saada. Aita abivajajaid, ära jäta neid üksinda.
Väljas liigu jalgsi või jalgrattal ning võimalusel vaid valgel ajal.
Ära liigu ise ega lase lastel liikuda kohtades, mis võivad olla mineeritud, näiteks mahajäetud hooned ja sillad.
Ära puutu mahajäetud relvi, laskemoona ega ühtegi võõrast eset, sest need võivad olla maskeeritud lõhkeseadeldised või muidu ohtlikud.
Hoidu kokkupuutest okupatsioonivägede sõduritega ning ära pane oma elu ohtu provotseeriva käitumisega (näiteks avalik filmimine või pildistamine, sihtimine relvataolise esemega, avaliku vastumeelsuse näitamine).
Ennast kaitstes ära tekita kahju teistele okupatsioonivõimude tõttu kannatavatele inimestele.
Ära usalda okupeeritud piirkonnas meedia kaudu edastatavat vaenuliku riigi infot.
Kui relvakonflikti ajal on pereliikmed üksteisest eraldatud, informeeri sellest humanitaarorganisatsioone (näiteks Punane Rist), kes aitavad info otsimisega ja perede taasühendamisega.
Ole valmis lahingutegevuse jätkumiseks ning enda ja lähedaste kaitsmiseks.

TASUB TEADA

Okupatsiooni lõpetamisele on võimalik kaasa aidata vägivallatult, kui osutad vastupanu vaenlase esindajatele, järgides järgmisi soovitusi:

Hoidu koostööst okupatsioonivõimudega: ära jaga infot, ära osale avalikel koosolekutel ega üritustel, ära anna võimalust end kasutada abitööjõuna kaitserajatiste ehitamisel jne.
Järgi Eesti Vabariigi seadusi, mitte okupatsioonivõimu kehtestatud reegleid. Käitu üldinimlike väärtuste ja tavade põhiselt.
Ära lase ennast vägivallale provotseerida.
Kui näed inimõiguste ja põhiseaduslike väärtuste rikkumisi, aita nende lõpetamisele kaasa. Juhul kui see on võimalik ilma ennast ja teisi ohtu seadmata, jäädvusta rikkumised salaja ning jaga tõestusmaterjali Eesti ja rahvusvahelise üldsusega.
Aita vägivallaohvreid.
Ära anna okupatsioonivõimu esindajatele intervjuusid. Ära luba end filmida või pildistada.
Tee koostööd teiste kogukonnaliikmetega ja aita kaasa kodanikualgatuste jätkumisele.

Okupeeritud territooriumil ei ole inimesed jäänud omapäi, vaid Eesti Vabariik ja rahvusvahelised humanitaarabi organisatsioonid aitavad neil erinevaid võimalusi kasutades hakkama saada.

Humanitaarõigus kohustab okupeerivat riiki varustama elanikke toidu, ravimite ning eluks hädavajalike rõivaste, voodiriiete, peavarju ja muude vahenditega.
Kriisipiirkondadesse püüavad abi osutama tulla mitmed rahvusvahelised humanitaarabi organisatsioonid. Okupeerival riigil on kohustus soodustada abisaadetiste kohale toimetamist.
Rahvusvaheliste humanitaarabi organisatsioonide eraldusmärgid:

Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsioon (IFRC)

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (UN/ eesti keeles: ÜRO)
Okupatsiooniperioodil hakkamasaamiseks ja vastupidamiseks on oluline varasemaid vabadusvõitluse ja taasiseseisvumise kogemusi teada ja vajadusel neid ka kasutada.