Ohuolukord merel (väikelaevad)

Tegutsemine erinevates kriisiolukordades

  • Kanna päästevesti, pane selga soojad riided.
  • Kutsu abi, anna endast teada.
  • Kui veesõiduk püsib pinnal, ära hüppa vette.
  • Järgi kapteni või päästjate juhiseid.

Ohumärgid

  • Veesõidukis on vesi sees ja veetase tõuseb.
  • Veesõiduk on kreenis* ja ei taasta tasakaaluolekut.
  • Veesõidukilt tuleb suitsu või on tunda põlemise lõhna.
  • Inimene kukkus üle parda vette.

*Kreen on veesõiduki külgkalle, mis võib tekkida lasti valest paigutusest või ka veesõidukisse sattunud veest.

    Kuidas olla valmis ohuolukorraks merel?

    • Merele minnes pane selga päästevest.
    • Hoia oma telefon taskus, laetuna ja veekindlas kotis.
    • Tutvu veesõiduki pardal olevate ohutusjuhistega.
    • Vii end kurssi, kus asuvad päästevahendid ja kuidas neid kasutada.
    • Tea, kuidas merel hätta sattudes abi kutsuda.
    • Lae alla riiklik ilmaäpp ILM+, et olla kursis ilmaoludega.

    Kuidas merel abi kutsuda?

    Raadiojaamaga:

    • VHF kanalil 16 – hädaolukorras kasuta MAYDAY-sõnumit
      - Seda kuulevad teised laevad merel ja kõik kaldajaamad.
      - Abi kutsumiseks võib meresidet kasutada igaüks!

    Lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskuse JRCC Tallinn kutsung meresides: TALLINN RESCUE

    Telefoniga:

    • Lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskus JRCC Tallinn:+372619 1224
    • Või hädaabinumbri 112 vahendusel > kõne suunatakse JRCC Tallinnale.

    Hädateates ütle:

    • hädas oleva veesõiduki nimi;
    • võimalikult täpselt õnnetuspaiga asukoht;
    • juhtumi kirjeldus;
    • kas keegi on vigastatud või on oht inimelule;
    • missugust abi vajatakse.

    Signaal S.O.S:

    • udupasuna või muu heliseadmega
    • taskulambi või muu valgusallikaga

    Heliseade ja veekindel taskulamp on nõutud kõikide väikelaevade varustuses.

    • • • – – – • • • kolm lühikest, kolm pikka kolm, lühikest heli- või valgussignaali.

    Käte külgedel üles-alla liigutamine:

    • Kui on silmside kaldal olijate, päästjate, teiste veesõidukite või lennuvahendiga.
    • Tõsta aeglaselt ja koruvalt külgedele sirutatud käed üles ja langeta alla.

    Kuidas käituda ohuolukorras?

    • Anna kohe kaptenile või meeskonnale teada, kui näed ohumärke.
    • Püsi veesõidukil nii kaua, kui võimalik.
    • Kui tuleb veesõidukilt evakueeruda, pane selga päästevest, täiendavad riided, pähe müts.
    • Järgi kapteni juhiseid.
    • Tee end päästjatele nähtavaks või kuuldavaks- kasuta erksat riietust, värvilist kangast vees või veesõidukil, taskulampi, udupasunat, vile.
       

    Kui kukud üle parda:

    • Säilita rahu, taasta hingamine.
    • Püsi paigal (ära rabele ja uju, kui midagi ei ole läheduses). Oluline on säilitada energiat.
    • Looteasendis säilitad kehasooja ja energiat. Kõige rohkem sooja eraldub pea, kubeme ja kaenlaaluste kaudu.
    • Mitmekesi vette sattudes kogunege gruppi ja hoidke teineteisest kinni, kõige nõrgem(ad) paigutada grupi keskele.
    • Kui on kättesaadav suurem ujuv objekt, hoia sellest kinni- nii on sind lihtsam leida.
    • Kasuta päästevesti küljes olevat vile, et päästjatele endast märku anda.
    • Kui veesõiduk keerab ringi ja sõidab sinu poole, ära uju talle vastu, püsi paigal.
    • Kui päästjad jõuavad sinuni, järgi nende juhiseid.

       

    Kui näed kõrvaltvaatajana õnnetust merel

    Üksik punane aeglaselt langev rakett mere kohal:

    • Merel tähendab punane signaalrakett hädaolukorda.
    • Langevarjuga signaalrakett on nähtav 40 km kaugusele, põleb langedes 40 sek.
    • Määra suund, kustpoolt raketti võidi lasta- ilmakaared, suund maismaaobjektide või enda asukoha suhtes.
    • Anna raketist teada JRCC Tallinnale (telefon 6191224 või 112 vahendusel).
    • Jälgi, kas on näha võimalikku hädasolijat, teisi valgus- või helisignaale.
    • Võimalusel jää kohale kuni päästjate saabumiseni, et neid suunata.
    • Järgi JRCC Tallinn antud juhiseid.

    Inimene kukkus üle parda:

    • Viska vette positiivse ujuvusega esemeid, mis aitavad kannatanul pinnal püsida ja kannatanu asukohta markeerida – päästevest, päästerõngas, päästeling või näiteks vendrid.
    • Teavita juhtunust kõva häälega või helisignaaliga (vile, udupasun, muu heliseade), et kapten ja kaasreisijad kuuleks (selles olukorras kasutatakse kolme pikka helisignaali).
    • Kogu päästemanöövri ajal jälgi vette kukkunut ja näita meeskonnale pidevalt käega, kus suunas ta on, kui kapten ei ole andnud teisi juhiseid.
    • Järgi kapteni juhiseid.
    • Kui jäid pardale üksi, kutsu kohe abi.
    • Vette kukkunut päästma hakates taga esmalt iseenda ohutus- pane selga päästevest, kasuta ohutusvööd enda kinnitamiseks veesõiduki külge, anna teistele infot oma tegevustest.
    • Päästmiseks kasutatakse päästevahendeid, ise vette minemine on kõige viimane võimalus.
    • Vajadusel alusta päästetule esmaabi andmist.

    Alajahtumine ehk hüpotermia, esmane abi:

    • Anna kannatanule selga kuivad riided ja pähe soe müts, kata ta soojalt kinni.
    • Kui kannatanu on teadvusel, paku sooja jooki (mitte kuuma jooki ega alkoholi!).
    • Hoia allajahtunu lamavas asendis, liiguta teda võimalikult vähe.
    • Väldi tema jäsemete tõstmist südamest kõrgemale.
    • Kui käed on külmad, isoleeri need kannatanu kehatüvest.
    • Suhtle temaga pidevalt, jälgi seisundit kuni abi saabumiseni.
    • Teadvusekaotuse korral jälgi, et kannatanu hingamisteed oleks avatud.

    Tasub teada!

    Päästevest

    • keerab su vees selili ja krae toetab pead, et välistada vee sattumist hingamisteedesse.
    • on suure kandevõimega (alates 100 N).
    • hoiab sind vee peal vähemalt 24 tundi.
    • on kraega, varustatud helkurite, vile ja tulega.

    Ohutusvest (ka sportvest)

    • kasutatakse veekogul sportimisel.
    • on abistav vahend vee peal püsimiseks, kuid ei keera sind vees selili asendisse.
    • mõeldud lühiajaliseks veesviibimiseks.
    • on ilma kraeta ja kandevõime on väikesem (50 N).

    Kõik merel kasutatavad hädasignaalid

    Mereraadioside:

    • VHF kanalit 16 kasutatakse hädaabi, väljakutse ja eelteadete edastamiseks ning otsingu- ja päästetöödel sidepidamiseks. Seda jälgivad kõik merel liikuvad veesõidukid ja kaldajaamad.
    • Mereraadioside tugijaamade võrgustik katab leviga Eesti mereala.
    • Mereraadioside kiirteated, mis tasub alati lõpuni kuulata:
      - MAYDAY: hädasignaal- vajatakse abi.
      - PAN-PAN: kiirteade- otsest ohtu ei ole, raporteeritakse punasest signaalraketist, teostatakse otsinguid vms.
      - SECURITÈ: hoiatus- tormihoiatus, oluline navigatsiooniteade, veesõiduki juhitavuse kaotus vms.

    Pürotehnika:

    • Väikelaeva varustuses on punased signaalraketid ja säratuled.
    • Pürotehnikat kasutatakse ainult hädaolukorras.
    • Pürotehnika kestal on juhised, mida tuleb rangelt järgida.
    • NB! Signaalraketid põlevad kaua ja temperatuur tõuseb kuni 2000 kraadini.