Kuidas valmistuda kriisiolukordadeks?

Valmistumine kriisiolukordadeks

Mida suurem on kriis, seda kauem jõuab kohaliku omavalitsuse või riigi abi sinuni.

Ole valmis vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saama.

Tee kriisideks valmistumisel koostööd naabrite ja kogukonnaga, et olla valmis juhtudeks, kui:

  • elektrit ei ole
  • kodus ei tule kraanist vett ning kanalisatsioon ei toimi
  • küte ei tööta
  • gaasivarustus ei toimi
  • puuduvad mobiil- ja andmeside ning internet
  • kaardiga tasuda pole võimalik
  • poest ei saa osta toitu ega muud vajalikku
  • apteegist ei saa osta ravimeid
  • tanklad ei toimi

Kuidas koos perega kriisideks valmistuda?

Kriisis alguses võtab asjade ümberkorraldamine aega. Selleks, et oleksid valmis kriisides hakkama saama vähemalt nädala,toimi järgmiselt:

  • Varu koju piisavalt joogivett, ravimeid ja toitu. Seejuures soeta toiduaineid, mida sööd ka tavaolukorras  ja mis ei rikne liiga kiiresti ja säilivad ka toatemperatuuril. Osa toitu võiks olla söödav ilma valmistamata.
  • Mõtle läbi, kas sinu lähedased või tuttavad võivad kriisiolukorras abi vajada ja kuidas sina saaksid neid vajaduse korral aidata. lepi nendega kokku, kuidas te omavahel ühendust hoiate. 
  • Koosta loetelu naabrite ja kogukonna olulisimate inimeste kontaktandmetest.

Ole teadlik, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju pere igapäevaelule ning kuidas nendeks ühiselt valmistuda.

Rääkige omavahel läbi, kuidas erinevate ohtude korral käituda. Veendu, et kõik pereliikmed teaksid:

  • millal ja kuidas abi kutsuda
  • kus asuvad olulisimad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna
  • kuidas vajadusel vett või gaasi kinni keerata ja elektrit välja lülitada
  • kuhu saate ohu korral ajutisel minna (maale, suvilasse, naabrite, sõprade või sugulaste juurde)
  • missugustes olukordades on vajalik kindlasti kodust lahkuda ehk evakueeruda
  • missugustes olukordades on ohutum jääda koju
  • mida kodust lahkudes kaasa võtta
  • kuidas koduloomade eest kriisiolukorras hoolitseda

Kuidas koos naabrite ja kogukonnaga kriisideks valmistuda?

  • Tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid.
  • Tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud (külavanem, korteriühistu esimees, asumiseltsi juht jne).
  • Selgitage koos kogukonna võtmeisikutega välja piirkonna ohud ja eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla (näiteks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vmt).
  • Tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi.
  • Leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jne).
  • Kontrolli oma kogukonnaliikmete valmisolekut, kasutades töövihikut.

Tasub teada

Lae alla Naiskodukaitse poolt väljatöötatud käitumisjuhiste äpp „Ole valmis!“. Rakenduse saab tasuta alla laadida, otsides „Ole valmis!”:

Kui soovid vabatahtlikuna teisi abistada ja ühiskonna heaks tegutseda, liitu mõne vabatahtliku organisatsiooniga. Vaata lähemalt: www.vabatahtlikud.ee